Hugo Osula • 20. juuli 2015
Jaga lugu:

Tallinna-Helsingi tunnel kui majanduslik mõrv?

Mootor Grupi omanik ja juht Hugo Osula.  Foto: Erik Prozes

Tallinna-Helsingi tunneliga tuleb majanduslikult jääda ratsionaalseks, leiab Mootor Grupi omanik ja juht Hugo Osula.

Tallinna-Helsingi tunneli ehitamise idee on erinevates ringkondades arutlemise all olnud aastaid. Mõistagi tundub mõte ühendada kaks pealinna atraktiivne, kuid niivõrd olulise ja kuluka projekti puhul peavad esikohal olema majanduslik ratsionaalsus ja kaine mõistus.

Kahtlemata suurendaks Tallinna-Helsingi tunnel kahe pealinna vahelist liiklust ja muudaks linnad majanduslikult lähedasemaks. Palju on räägitud reisijate paremast liikumisest ja linnade ühendamisest. Samas oleks reisijateveo osakaal projekti tasuvuses olematu. Igas transpordivaldkonnas maksab infrastruktuuri kulu eelkõige kaubavedu ning Tallinna-Helsingi tunnel ei oleks kindlasti erand. Oluline küsimus on ka, mis kasu saab projektist Eesti riik.

Pilk tulevikku

Tallinna-Helsingi tunnelist rääkides peame eelkõige vaatama, kus asub Euroopas ja maailmas tootmine praegu ja tulevikus. Kuidas liiguvad tooraine ja kaubad Aasiast Euroopasse ja vastupidi ning mida saaks tunneli rajamine kiiremaks, odavamaks ja efektiivsemaks muuta. Kui me seda teha ei suuda, siis pole ka tunnelil mõtet.

Kuna Euroopas tootmine pigem väheneb, oleks Tallinna-Helsingi tunneli ehitamise esmaseks möödapääsmatuks eelduseks toimiv Põhja-meretee, mis ühendaks meie regiooni Kaug-Ida ja Põhja-Aasiaga. Kui poleks vaja kasutada kaubaveoks jäälõhkujaid või reisida ühest riigist teise läbi Venemaa, siis võiks Tallinna-Helsingi tunnel olla osa Põhja-Soomest algavast süstik-kaubarongide kiirtrassist ja moodustada seega terviku Kesk-Euroopasse suunduvast Rail Balticust.

Kõrged kulud

Tallinna-Helsingi tunneli ehitamise aruteludes peame samuti arvesse võtma, et raudtee omahind järjest kasvab ning infrastruktuuri ülalpidamiskulud on kõrged. Nii jõuame jällegi tõdemuseni, et esmatähtsad on potentsiaalsed kaubaveomahud ning kas tunnel suudab peenlogistika teiste võimalustega konkureerida.

Aruteludes peavad esikohal olema pikaajaline strateegia, läbimõeldud visioon ja ka tugev äriplaan, mis ei baseeru ainult kahe linna poliitikute unistustel, vaid kogu Põhjamaade piirkonna ja Euroopa vajadustel. Vastasel juhul võib tunnel tähendada kahele riigile hoopis majanduslikku mõrva.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas