Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aaviksoo ja Pakosta, me ei unusta teid

    Vilja Kiisler

    Endiste IRLi poliitikute Jaak Aaviksoo ja Liisa Pakosta kinnitamine avalikesse, riigi seisukohalt olulistesse ametitesse jätab haisva pleki asjaosaliste endi, nende kodupartei ja kogu riigi rinnaesisele.

    Olgu tunnistatud, et nii Aaviksoo kui Pakosta on oma poliitikukarjääri jooksul olnud mulle pigem sümpaatsed. Sotsiaalmeedias nii populaarse küsimuse, kas nad on ikka head inimesed või pahad (levinud arvamuse kohaselt on Pakosta hea ja Aaviksoo paha) jätaksin ma siinkohal kõrvale, sest selles pole ju asi. Laiemalt on asi selles, kas absoluutselt poliitilist sõltumatust eeldavasse ametisse võivad saada inimesed, kes on partepoliitika alles vastselt hüljanud ja kelle puhul on õigustatud küsimus, kas nad oleksid sellesse ametisse saanud ilma parteilise taustata.
    Vastus on ühemõtteline ei. Asi pole selles, et „pärast poliitikat pole elu“ ja parteipoliitilisest taustast olekski võimalik vabaneda vaid n-ö jalad ees. Aktiivne osalemine parteipoliitikas ei tähenda, et sellest poleks võimalik lahkuda. See ei tähenda ka, et pärast seda peaks põhimõtteliselt ja lõplikult olema suletud tee avalikesse, absoluutset parteilist sõltumatust eeldatavatesse ametitesse.
    Aga tugeva parteipoliitilise taustaga inimesed vajavad kindlasti pausi pärast poliitikast lahkumist. Distantseerumine peab olema tegelik ja avalikkusele ka usutav. Mõni isik ei pruugi distanteerumisevõimeline olla ega sõltumatususutavust kunagi saavutadagi.
    Ei Aaviksoo ega Pakosta puhul pole mingist distantseerumisest võimalik rääkida. Mõlemad lahkusid parteist ju selleks, et kindlat ametikohta saada. Lahkumise taust on lihtne: IRLil läheb kehvasti. Jah, nad on valitsuses. Aga identiteedikriis on ränk ja Margus Tsahkna senised sõnumid ei reeda selle erakonna elujõudu. Valimiste eel püünel taielnud staarid ja valitsusse kuuluvad IRLi ministrid on hoopis kuss (peale Sesteri, kes sattus kohe ametisse asudes enam-vähem maavärina keskmesse, muidugi mitte omal soovil või teenete kohaselt). Urmas Reinsalu veel mäletate? Ta on valitsuses.
    Ei Aaviksoo ega Pakosta pole pika kandideerimis- ja ametissenimetamise protsessi juures parim kandidaat olnud. Mõlemat on saatnud ägedad protestid. Ühe on ametisse nimetanud parteikaaslane, teise koalitsioonipartner. Pakosta on avalikult teada oleva info kohaselt kandideerimisavalduse esitamise aja kohta valetanud.  
    Kuna Aaviksoo ümber käinud tsirkus on olnud jaburam, siis on teda rohkem nuheldud. Ometi on Pakosta asi hullemgi. Ta on ametisse nimetatud ja sellega on justkui lepitud. Miks? Asi on sama. Parteilises liinis veelgi ühesem ja selgem.
    Aaviksoo eksib, kui ta arvab, et nüüd on „jant“ seljataga ja saab eluga edasi minna. Nii Aaviksoo kui Pakosta tegid karuteene nii oma parteile kui ka Eesti riigile. Aga lõpuks on nii, et mida teed, teed ikka endale. Selliseid ametissesaamisi ei unustata.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.