Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aaviksoo ja Pakosta, me ei unusta teid

    Vilja Kiisler

    Endiste IRLi poliitikute Jaak Aaviksoo ja Liisa Pakosta kinnitamine avalikesse, riigi seisukohalt olulistesse ametitesse jätab haisva pleki asjaosaliste endi, nende kodupartei ja kogu riigi rinnaesisele.

    Olgu tunnistatud, et nii Aaviksoo kui Pakosta on oma poliitikukarjääri jooksul olnud mulle pigem sümpaatsed. Sotsiaalmeedias nii populaarse küsimuse, kas nad on ikka head inimesed või pahad (levinud arvamuse kohaselt on Pakosta hea ja Aaviksoo paha) jätaksin ma siinkohal kõrvale, sest selles pole ju asi. Laiemalt on asi selles, kas absoluutselt poliitilist sõltumatust eeldavasse ametisse võivad saada inimesed, kes on partepoliitika alles vastselt hüljanud ja kelle puhul on õigustatud küsimus, kas nad oleksid sellesse ametisse saanud ilma parteilise taustata.
    Vastus on ühemõtteline ei. Asi pole selles, et „pärast poliitikat pole elu“ ja parteipoliitilisest taustast olekski võimalik vabaneda vaid n-ö jalad ees. Aktiivne osalemine parteipoliitikas ei tähenda, et sellest poleks võimalik lahkuda. See ei tähenda ka, et pärast seda peaks põhimõtteliselt ja lõplikult olema suletud tee avalikesse, absoluutset parteilist sõltumatust eeldatavatesse ametitesse.
    Aga tugeva parteipoliitilise taustaga inimesed vajavad kindlasti pausi pärast poliitikast lahkumist. Distantseerumine peab olema tegelik ja avalikkusele ka usutav. Mõni isik ei pruugi distanteerumisevõimeline olla ega sõltumatususutavust kunagi saavutadagi.
    Ei Aaviksoo ega Pakosta puhul pole mingist distantseerumisest võimalik rääkida. Mõlemad lahkusid parteist ju selleks, et kindlat ametikohta saada. Lahkumise taust on lihtne: IRLil läheb kehvasti. Jah, nad on valitsuses. Aga identiteedikriis on ränk ja Margus Tsahkna senised sõnumid ei reeda selle erakonna elujõudu. Valimiste eel püünel taielnud staarid ja valitsusse kuuluvad IRLi ministrid on hoopis kuss (peale Sesteri, kes sattus kohe ametisse asudes enam-vähem maavärina keskmesse, muidugi mitte omal soovil või teenete kohaselt). Urmas Reinsalu veel mäletate? Ta on valitsuses.
    Ei Aaviksoo ega Pakosta pole pika kandideerimis- ja ametissenimetamise protsessi juures parim kandidaat olnud. Mõlemat on saatnud ägedad protestid. Ühe on ametisse nimetanud parteikaaslane, teise koalitsioonipartner. Pakosta on avalikult teada oleva info kohaselt kandideerimisavalduse esitamise aja kohta valetanud.  
    Kuna Aaviksoo ümber käinud tsirkus on olnud jaburam, siis on teda rohkem nuheldud. Ometi on Pakosta asi hullemgi. Ta on ametisse nimetatud ja sellega on justkui lepitud. Miks? Asi on sama. Parteilises liinis veelgi ühesem ja selgem.
    Aaviksoo eksib, kui ta arvab, et nüüd on „jant“ seljataga ja saab eluga edasi minna. Nii Aaviksoo kui Pakosta tegid karuteene nii oma parteile kui ka Eesti riigile. Aga lõpuks on nii, et mida teed, teed ikka endale. Selliseid ametissesaamisi ei unustata.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Põhjamaade Notre Dame: Kopenhaageni börsihoone tulekahju šokeerib Taanit
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.