Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välistudengid pakuvad tööturule leevendust

    Mariann LugusFoto: TTÜ

    Siin ülikooli lõpetanud välismaalaste töölevõtmine võib anda hingamisruumi nii mõnelegi tööjõupuuduses sektorile, kirjutab TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mariann Lugus.

    Väljapoolt Euroopa Liitu oskustööjõu sissetoomise vajadusest räägitakse Eesti äriringkondades pidevalt. Sageli peetakse takistuseks bürokraatiat ning välistöötaja eluolu sisseseadmiseks ja kohanemiseks kuluvat aega. Välisüliõpilaste puhul on aga ülikoolid koos inimese endaga juba enamiku ära teinud: ülikooliõppesse kvalifitseeruvatel noortel on läbitud Eestisse pääsemise formaalsuste kadalipp, välismaalane saab kõrgetasemelist haridust, ta on juba meil siin kohal ja elab sisse ühiskonda.
    Tahavad tööle. 2014. aasta sügisel läbiviidud ülemaailmses välistudengite uuringus iGraduate peeti kõige olulisemaks kriteeriumiks õppeasutuse valikul ülikooli mainet, kuid sellele järgnes kohe diplomi hinnatus rahvusvahelisel tööturul. Suurimaks põhjuseks õppimisriigist lahkumisel oligi sobiva erialase töö puudumine – seda nii Eestis kui ka mujal Euroopas õppivate välistudengite seas.Välistudengite seas on menukad karjäärikeskuse nõuandetunnid nii töökohtade kui ka praktikavõimaluste leidmiseks ning karjäärimessid, aktiivselt otsitakse töötamisvõimalusi töövahendusportaalidest.60% TTÜ välistudengitest õpib enda väitel eesti keelt, kuid enamasti ei tähenda see süsteemset keeleõpet. Vabaainena on eesti keel ka täna TTÜ õppekavades valdavalt olemas, kuid see ei ole piisav, et viia eesti keele õpet nullist alustav inimene siinsel tööturul osalemiseks vajaliku keeleoskuseni. Tasuta keeleõpet ei suuda ülikool välistudengitele pakkuda ning lisatasu eest õppijaid liiga palju täna ei ole. Seetõttu võiks välistudengitele kohustuslik tasuta eesti keele õpe olla üks võtmefaktoritest, mis võimaldaks riigi ja ettevõtjate koostöös vajalikke talente Eesti tööjõuturule juurde tuua.
    Neid on palju. Viimase kümne aastaga on Eesti kõrgkoolides õppivate välismaalaste arv kasvanud ligi 3,5 korda. Loomulikult ei kompenseeri välisüliõpilased meie enda noorte osakaalu vähenemist rahvastikust ning ega see ei olegi eesmärk. Siiski võib siin ülikooli lõpetanud välismaalaste töölevõtmine anda hingamisruumi nii mõnelegi tööjõupuuduses sektorile. Liiatigi lubab seadus Eesti kõrgkooli lõpetanud välismaalasi värvata samadel tingimustel kui kohalikke lõpetajaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Saudi Araabia investeerimisfond ostis 7 miljardi eest USA aktsiaid
Majanduslanguse kartuses odavnenud USA aktsiaid on Saudi Araabia riiklik investeerimisfond ostnud kokku 7 miljardi dollari ulatuses.
Majanduslanguse kartuses odavnenud USA aktsiaid on Saudi Araabia riiklik investeerimisfond ostnud kokku 7 miljardi dollari ulatuses.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
TOP: Pereettevõtete ladviku moodustavad kaubandusärid
Teist korda välja antava Pereettevõtete TOPi esikümnesse maandusid sel aastal ennekõike kaubandusettevõtted, mis tegustsevad veondus- ja transpordisektoris. Esikümne autasustamine toimub esimesel
Teist korda välja antava Pereettevõtete TOPi esikümnesse maandusid sel aastal ennekõike kaubandusettevõtted, mis tegustsevad veondus- ja transpordisektoris. Esikümne autasustamine toimub esimesel
Šiauliai pank peatas rublamaksed, Venemaa marus
Alates tänasest peatas Leedu Šiauliai pank kõik maksed Vene rublades, mis tõi juba sellest teatamise ajal kaasa Venemaa tormilise reaktsiooni.
Alates tänasest peatas Leedu Šiauliai pank kõik maksed Vene rublades, mis tõi juba sellest teatamise ajal kaasa Venemaa tormilise reaktsiooni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.