• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Halb uudis rassistidele

    Mihkel KunnusFoto: Erakogu

    Kultuurikriitik Mihkel Kunnus arutleb pagulasteema üle euroopalike väärtuste kontekstis. Nahkpeadele on tal halb uudis.

    1. Kas multikulti on väärtus?
    Lühim vastus: jah, on. Aga siin tuleks meelde tuletada, et väärtus tähendabki selles kontekstis kultuuriväärtust, mis tähendab, et seda ei saa selgitada kasu või mõistlikkuse kategooriates. Sellist tüüpi väärtusele orienteerumine võib olla ühiskonnale vägagi kulukas, aga selle väärtussüsteemi liige võib ajada uhkelt pea püsti ja teatada „Me ei tee seda kasu pärast, vaid see on meie kultuuri väärtus!” Mis kasu on moslemil Mekas käimisest? Tihti on see pööraselt kulukas, ebamugav ja paljud hukkuvad rüsinas. Õige vastu on: sest olla moslem tähendab sooritada palveränd Mekasse. Hakata sellist tüüpi väärtusi kasukategooriatesse tõlkima on jõuetu advokaatlus.
    2. Kas nn euroopalikud väärtused on toredad?
    Mitte eriti. Sobib taas võrdlus palverännakuga Mekasse. See pole midagi hullu, kui moslemikogukond ei asu Mekast kaugel ja pole suur, aga see traditsioon muutub üha kurnavamaks, kui kogukond paisub ja levib. Natuke multikultit on tore, kuid palju on üsna põrgulik. Aga need on väärtused ja väärtuste juures Exceli tabeliga ei vehita. Mis oleks, kui eestlased jätaks laulupeo ära, sest seda raha saaks kasulikumalt kasutada?
    3. Kas nn euroopalikud väärtused on mõistlikud?
    Ei, need on lausa lollid. Aga nii ütleb juba kõrk kulturoloog. Üks nn euroopalikke põhiväärtusi on üldinimsus, see tähendab, et inimestevahelised erinevused ei loe. Isegi kui silt on „Erinevus rikastab”, kannab see väärtust, et inimeste vahelised erinevused ei loe. Häda on selles, et tegelikult loevad nii pärilikud erinevused kui ka kultuurilised erinevused. See lause paneb moodsa õhtumaalase võpatama, sest see on tema kultuuri ühe alusväärtuse otsene eitus.
    Aga teadus avaldab mõju aeglaselt, kui üldse. Küllalt on teadlasi maha löödud, küpsetatud jne.
    4. Häda kultuurierinevuste pärast.
    Kultuurierinevusi talutakse üsna hästi oma kultuuriruumi kõrval (kui see pole agressiivne näiteks territoriaalsete pretensioonidega kultuur). Talutakse ka oma kultuuriruumi sees, kui tajutakse end turvaliselt. Kõige valulisem näide on koodide paljususega soolisel suhtlemisel. Piltlikult: noormees võib neiut solvata nii sellega, et paneb talle käe põlvele kui ka sellega, et jätab panemata, nii joogi eest maksmise kui ka maksmata jätmisega. Erilugu on veel maakultuuridega (kui see ikka on maakultuur, mitte kild linnakultuuri maal). Kujundlikult: oleks õilis sadism tuua kõrbepoeg või mägilane hangede ja rabalaugaste vahele. Pagan, loevad ka geograafilised erinevused!
    Suurlinnad on multikultilase päriskodu.
    5. Õuduspilt laevatäiest tumedatest noormeestest.
    Kas nad on keskmisest agressiivsemad ja kriminogeensemad? Loomulikult, aga seda mitte nende rassi pärast, vaid selle pärast, et noored mehed on igas populatsioonis kõige agressiivsemad ja kriminogeensemad. Vanglad on lõviosas täidetud just noorte meestega ja seda üle maakera. Kuna neil puudub võimalus omakultuuriliseks sooliseks suhtluseks, siis on ka seksuaalne frustratsioon garanteeritud.
    Oh õudust, loevad isegi soolised ja ealised erinevused!
    6. Eugeenika
    Rasside olemasolu eitamine on moodne kreatsionism, st väärtuste nimel faktide eitamine.
    Nimetamatuseni kurikuulus Adolfi projekt meenutab eelkõige koerte tõuaretus, st see oli põhilaadilt esteetiline. Tõukoerad aga ei ole eriti vitaalsed ja jõulised, vaid tihti lausa elujõuetud. Mõned eriti puhtad koerarassid ei suuda iseseisvalt paljuneda, osa on pidevas agoonias, Saksa lambakoera tagasilla on äpardunud kunstnikud peaaegu talitlematuks aretanud. Loomulikult toimivad kõik aretusprintsiibid ka inimliigil.
    Nahkpeadele on mul teaduselt kehv uudis: rätipeade populatsiooni sperma kvaliteet on parem kui eurooplaste populatsiooni oma. Peale kemikaalidega reostatud keskkonna on moodne meditsiin üheselt düsgeeniline. Igiammune väärtus Hippokratese vanne on muutunud mõneti oma vastandiks. Eesti meeste sperma kvaliteet on üks Euroopa parimaid, sest heaoluühiskonna mõju pole veel praegu siia jõudnud. Geenimaterjal paraneb seal, kus ellu jäävad tugevamad, mitte seal, kus samahästi kui kõik. Õhtumaade arstid suudavad juba mõnda aega suguküpseks inimisendiks poputada sellist geneetilist materjali, et sel puudub igasugune mõistuslik põhjendus, ja see projekt on ühiskonnale väga kulukas. See on täiesti selge väärtus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kohvi hind tõusis kümne aasta kõrgeima tasemeni
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Kohvi hind on tõusnud kümne aasta kõrgeima tasemeni, ettevõtted ja kauplejad püüavad turult kätte saada kõike, mis võimalik. Aasta lõpus on nõudlus kasvanud ning tarneahelaga seotud probleemid piiravad pakkumist, vahendab Financial Times.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.