Aktsionäride kuldaeg

Majanduses liiguvad protsessid tsüklitena, põhjustades paratamatult turbulentse maailma aktsiaturgudel. Viimasest tõsisest kriisist on möödunud seitse aastat, mille jooksul on investorite enimjälgitud USA aktsiaturu hinnatase kolmekordistunud. Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et kuni selle aasta augustini ei olnud sealsel börsil viimase kolme aasta jooksul kordagi perioodi, kus aktsiad oleksid teinud kümmet protsenti ületava korrektsiooni. Turgude volatiilsus oli ajaloolises kontekstis ülimadal ning hinnad kasvasid vaikselt, aga stabiilselt.

Viimast seitset aastat võib liialdamata nimetada aktsionäride kuldajaks. Paljude aktsiate hinnad on kasvanud mitu korda ning dividende on omanike tengelpungadesse laekunud rikkalikult. Tekkinud on sadu uusi börsimiljonäre ning investeerimise populaarsus on taas hüppeliselt kasvanud. Kui esimestel kriisijärgsetel aastatel tagasid edu ettevõtete tugevad kulukärped ning üleüldine efektiivistamine kõiges ning kõikjal, siis viimase paari aasta jooksul on firmade finantsjuhid taas avastanud ühe varasema salarelva ehk ettevõtte enda aktsiate tagasiostmise.

Firmade tippjuhtide boonused on üldjuhul seotud ettevõtte majandustulemustega ning preemiaks saadud optsioone on võimalik realiseerida siis, kui kompanii aktsia hind on üle soovitud taseme. Ettevõtete finantsjuhid ei ole rumalad. Nad teavad väga hästi, millist kasumit analüütikute konsensus nende firmalt ootab. Kui kasumit ei saa kasvatada tulude tõstmise ja kulude alandamisega, võetakse sageli appi raamatupidamistrikid.

Praeguses keskkonnas on hea krediidireitinguga firmadel võimalik võtta olematu intressiga laenu, kasutada seda enda ettevõtte aktsiate tagasiostuks. Protsessi tulemusena väheneb firma aktsiate arv ning isegi langevate kasumite keskkonnas on võimalik kasumit aktsia kohta kasvatada. Viimane omakorda muudab aktsia suhtarvud atraktiivsemaks ning võimaldab analüütikutel hinnasihte tõsta.

Aktsiate tagasiostu polnud eriti põhjust kasutada pullituru kolmel esimesel aastal, kui tugevate kulukärbete tagajärjel üha kasvanud ettevõtete kasumimarginalid aitasid USA S&P 500 indeksi firmadel kasumeid pea kahekordistada. Aastal 2012 hakkas see allikas aga vaikselt kokku kuivama ning karavan suundus karja juhtlooma Apple'i jälgedes uutele jahimaadele.

Bloombergi andmetel ostsid S&P 500 indeksi ettevõtted eelmisel aastal enda aktsiaid turult kokku tagasi 550 miljardi dollari eest, suurendades nii keskmist kasumit aktsia kohta 2,3% võrra. Viimane kord võis sarnases suurusjärgus numbreid näha 2007. aastal, mis tähistas siis ühtlasi aktsiaturu hinnataseme viimase kuue aasta tippu. Sellel aastal on aktsiate tagasiostmine jätkunud üha kasvavas tempos. Esimeses kvartalis tagastasid USA ettevõtted aktsionäridele rohkem raha, kui nad juurde teenida suutsid.

Alates 2009. aastast on USA ettevõtted kulutanud 2,4 triljonit dollarit enda aktsiate tagasiostmiseks. Kvartaalsed dividendid on kasvanud 80% võrra ning aktsiaid ostetakse tagasi neli korda rohkem kui kuus aastat tagasi. Samal ajal on ettevõtete investeeringud põhivarasse kasvanud kõigest 44% võrra, muutes murelikuks keskpankurid, kes soovinuks näha märksa enam kapitalisüste reaalmajandusse. Sellele kitsaskohale viitas hiljutises kõnes ka demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton, et ettevõtjad peaksid märksa rohkem keskenduma pikaajalistele arengukavadele ning investeeringutele kui ainult homsele päevale.

Firmade oma aktsiate tagasiostmine ei ole ilmtingimata halb, kui seda tehakse mõistlikel hinnatasemetel, suurendades nii aktsionäride vara väärtust. Uuringud on aga ilmekalt tõestanud, et keerulisel ajal ei julge enamik finantsjuhte aga firmade niigi hapraid likviidseid ressursse löögi alla panna. Headel aegadel on ettevõtete bilansid ülekapitaliseeritud ning emotsionaalselt on märksa lihtsam üha kõrgematest hinnatasemetest hoolimata turult aktsiaid tagasi osta.

Riskid hakkavad kasvama hetkest, kui taevas tundub liiga pilvitu. Palju vaba raha muudab inimesed kärsituks ning süütab rohelise tule valeotsustele. Tugevalt ülehinnatud aktsiate tagasiostmine kätkeb tõsist ohtu firma finantsseisule, eriti kui seda tehakse laenatud raha eest. Ootamatu intressimäära tõus annab väga kiirelt märku, et varad olid virtuaalsed, võlad aga reaalsed.

Nullintressimäära poliitika hakkab USAs vaikselt läbi saama. Kuigi keskpank pole veel reaalselt intresse tõstnud, küsib turg juba uute võlakirjaemissioonide puhul laenajatelt kõrgemat intressi. Üks tsükkel lõppeb ning oodata on firmade enda aktsiate tagasiostmise mahtude alanemist. Kui käibeid ei õnnestu kasvatada, hakkavad vaikselt surve alla sattuma ka ettevõtete kasumid, mida raamatupidamislikult on järjest keerulisem järele aidata. Aktsionäride kuus aastat kestnud kuldaeg hakkab vaikselt lõppema. Uue kasvu saavutamiseks tuleb ettevõtetel omanikele raha tagastamise asemel asuda jõulisemalt investeerima innovatsiooni ning tootearendusse.