Andres Metsoja • 26. november 2015 kell 4:00

Rohkem raha ümber jagada

Riigikogu liige Andres Metsoja.  Foto: Raul Mee

Haldusreformi eesmärgiks peaks eelkõige olema konkurentsivõimelisema Eesti kujundamine ettevõtluse arendamise ja ajakohase valitsemise kaudu, kirjutab riigikogu liige Andres Metsoja (IRL).

Seda tuleb teha kohapeal ja päriselt, mitte ainult keskvalitsuse päevapoliitikast ja toetusmeetmete kriteeriumitest lähtudes. Kui jagub tööd ja leiba ning kohalikel otsustel on kaalu keskvalitsuse tasandil, püsib elu maal ning regioonides.

Selleks, et paremini mõista kavandatava reformi sisu ja ootusi, on mõistlik võrrelda statistiliselt praegu tegutsevaid ning asjatundjate hinnangutele vastavaid tuleviku omavalitsusi.

Tulu erineb 

Tallinna külje all asub 6146 elanikuga Jõelähtme vald ja Pärnu kuldses ringis 5855 elanikuga Audru vald. Tegemist on omavahel võrreldavate haldusüksustega. Jõelähtme valla käesoleva aasta eelarves on planeeritud üksikisiku tulumaksu laekumiseks 5 020 413 eurot ehk 816,86 eurot elaniku kohta ning tasandusfondi alusel omavalitsuste vahelisi eelarve tulusid tasandavaid eraldisi riigieelarvest ei saada. Audru valla 2015. aasta eelarves on planeeritud üksikisiku tulumaksu laekumine 2 884 000 eurot ning laekumine tasandusfondist moodustab riigi ümberjagatava täiendava tuluna 658 729 eurot ehk kokku 3 542 729 eurot. See teeb Audru vallas põhituluks elaniku kohta 605,08 eurot, mis on üle 25% väiksem kui Jõelähtme vallas. 

Kahe sarnase omavalitsuse põhitulude erinevus vaatamata tasandusfondi eraldistele Audru vallale tekib sellest, et Eestis lähtutakse kohalike omavalitsuste tulude ühtlustamisel printsiibist, mis üksnes aitaks kõige vaesemaid omavalitsusi järgi. Erinevalt Lääne-Euroopast ei ole meil kasutusel mudelit, mis paneks jõukamaid kohalikke omavalitsusi panustama regionaalsesse tasakaalustatusse. Samas seisavad jõukamad silmitsi kiirelt kasvava elanike arvuga ning vajadusega järjepidevate investeeringutega taristut järele aidata.

Eeltoodust lähtuvalt peame otsustama, kas regionaalne tasakaalustamine on oluline, või asume seisukohale, et tasandusfond tasandab liiga palju ja võtab motivatsiooni ise hakkama saada? Kas selline jaotusmudel läbi tasandusfondi, mis ühtlustab omavalitsusi ainult hakkamasaamise piiril, töötab? Kas see mudel ei ole kallutatud keskuste poole, kuhu on koondunud nii era- kui ka avaliku sektori töökohad?

Jätkates regionaalsete ebakohtade näitlikustamisega, toon välja Audru valla töötuse määra, mis on 3% tööealisest elanikkonnast ehk 2015. aasta septembri  lõpu seisuga arvuliselt 113 töötut. Seega isegi siis, kui kõik inimesed on tööga hõivatud ja maksavad makse, ei suudeta ikkagi Tallinna ümbruses asuvatele omavalitsustele järele jõuda.

Tööjõupuudus

Kõrge tööhõive nn mündi teiseks pooleks on asjaolu, et ka uute täiendavate töökohtade loomine on raskendatud, sest potentsiaalsetele uutele ettevõtjatele puudub tööjõud. Kuidas saabki Audru vald olla sellisel juhul võimalikule investorile partner? Turumajanduslik printsiip ütleb küll, et kohapeale tuleb meelitada kasumlikuma ja suuremate töötasudega ettevõtteid. Ent reaalsuses see ei tööta, kui niigi napib tööjõudu.

Kuidas aitab haldusreform ehk suuremate omavalitsuste teke kaasa nii suure erinevuse vähendamisele kahe rahvaarvult võrreldava omavalitsuse vahel?

Statistikast nähtub, et Audru valla töötajate sissetulek on madalam, mis väljendub ka valla tulubaasis. Reform elanike sissetulekute vahesid ja maahinna erinevusi ei kõrvalda ning päris ühele tulubaasile ühtlustamine läbi tasandusfondi ei ole samuti mõistlik suund. Selleks, et täpsemat vastust saada, tuleb veelgi enam süveneda arvude maailma ja avada tasandusfondi valem ning omakorda elanike vanuselise struktuuri mudel, kuid sellest juba eraldi loos.

Suuremas omavalitsuses on rohkem ressursse, mida ümber jagada, rohkem võimekust investeerida iseseisvalt ja vähem sõltuda eurotoetustest ning olla atraktiivsem partner ka suurematele ettevõtjatele. Ressursse tuleks ümber jagada nende tekkimise kohas ehk omavalitsuses ning investeeringuid tagada nii tõmbekeskuses kui ka tagamaal. Selline lähenemine annaks võimaluse luua rahastusmudel, mis tõepoolest aitaks ääremaastumise vastu.

Hetkel kuum