Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida Draghi otsus tähendab?

    Tõnu MertsinaFoto: Raul Mee

    Euro hakkas Euroopa Keskpanga eilse otsuse peale nõrgenema, ülimadalad intressid jäävad püsima, kirjutab Swedbanki analüütikTõnu Mertsina.

    Nii nagu oodatud, langetas Euroopa Keskpank (EKP) eile hoiustamise intressimäära -0,3 protsendile varasemalt -0,2 protsendilt. Sellise sammu eesmärgiks on muuta kommertspankadel keskpangas raha hoidmine kallimaks, millega omakorda loodetakse rohkem raha suunata reaalmajandusse.
    Samas muudab see pankadele laenude andmise veidi kallimaks. Peamise refinantseerimistehingu intressimäär jäeti 0,05% juurde. Lisaks sellele otsustati pikendada keskpanga varaostuprogrammi vähemalt 6 kuu võrra (st kuni 2017. aasta märtsini) ning lisada keskpanga ostetavate varade hulka ka regionaalsete ja kohalike omavalitsuste võlakirjad. Eesti majandusele selle instrumendi lisamisel mõju ei ole, kuna meil pole võlakirju. Mõnevõrra ootamatu oli aga see, et varaostuprogrammi maht jäeti 60 miljardi juurde kuus.
    Miks EKP sellised otsused tegi ja millist mõju nendest võiks oodata?
    Kuigi euroala majanduskasv tugevneb ja laenuaktiivsus paraneb, nähakse, et seniste rahapoliitiliste sammudega ei suudeta hinnakasvu soovitud 2% lähedale viia. EKP prognoosi järgi jõuab tarbijahinna kasv 2017. aastaks (keskmiselt) alles 1,6 protsendini.
    Aeglase hinnakasvu või deflatsiooni taga on valdavalt madal nafta hind, samas kui baasinflatsiooni (kust on välja jäetud energia- ja töötlemata toiduainete hinnad) juures on näha juba tagasihoidlikku kasvu. Kui vaadata tootjahindu, siis nende langus on euroalal viimastel kuudel isegi süvenenud. Tootjahindade alanemine kandub ka tarbijahindadesse ning pidurdab nende kasvu taastumist. Madalad energiahinnad vähendavad aga ettevõtete kulusid ja toetavad tarbimist ning koos sellega euroala majanduskasvu.
    Lisaks energiahindadele on inflatsiooni aeglustumise taga ka kaubanduse, tööjõu ja finantsturgude suurem integratsioon maailmas. Arenenud tööstusriikide kaubandus- ja ärisuhted madalamate hindadega tärkavate turgudega on viimase paari aastakümne jooksul oluliselt suurenenud, kuigi ka mitmete tärkavate turgude hinnatase konvergeerub tööstusriikide omaga. Seetõttu on üksikutel keskpankadel rahapoliitika toel inflatsiooni kiirendada raskem.
    Eestis laenukasvu toetanud
    Küll otseselt mitte negatiivne üleööhoiuseintress, kuid madalad intressid iseenesest on Eestis laenukasvu toetanud. Meie ettevõtete ja eraisikute laenuportfell kasvab aastases võrdluses juba mõõduka 3-4protsendise tempoga. Samas on ettevõtetesektori investeeringud languses. Paljude ettevõtete tööjõukulud on liialt kõrgele tõusnud, mis on nende kasumlikkust alandanud. Ilma nõudluse ja hindade kasvu väljavaateta, mis parandaks ettevõtete käivet, on neil raskem investeerida. See käib põhimõtteliselt kõikide euroala riikide kohta, et majanduse tugevdamisel ning kasvu kiirendamisel ei tohiks jääda lootma üksnes rahapoliitika toele, vaid riikidel endil tuleb kindlamal sammul teha struktuurireforme.
    Kui varaostuprogrammidega loodetakse tuua rohkem raha reaalmajandusse, siis on madalate intressimääradega liikunud tegelikult palju raha ka varadesse, sh kinnisvarasse ja väärtpaberiturule, ning seal hindu kergitanud. Samuti on see ajendanud välja võtma rohkem dividende. Raha paigutamist varadesse  soodustavad ka madalad hoiuseintressid.
    Euro hakkas nõrgenema
    Euro hakkas pärast oktoobrikuist EKP koosolekut, kus Draghi teatas keskpanga võimalikust rahapoliitika lõdvendamisest, taas kindlal sammul nõrgenema. Selle põhjuseks oli ootus, et turuintressimäärade langus süveneb euroalal ning need püsivad madalal tasemel veel pikemat aega, samal ajal kui USA Föderaalreserv hakkab tõenäoliselt juba sel kuul oma baasintressimäärasid tõstma. Kuna turud ootasid EKP-lt agressiivsemat rahapoliitika lõdvendamist, siis euro tugevnes eile järsult. Kui EKP oleks otsustanud varaostuprogrammi mahtu suurendada, oleks euro kurss tõenäoliselt kindlamalt allapoole liikunud.
    Nõrgem euro toetab eksporti ja koos sellega majanduskasvu, samal ajal on nõrk euro pidurdanud hinnalangust. Senikaua kui EKP varaostuprogramm on jõus, Föderaalreservi otsusel euroala turuintressidele olulist mõju ei tohiks olla.
    Ehk siis –  euroalale jäävad ülimadalad intressid veel pikemaks ajaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Cleveron Mobility saab uue nime
Aprillis Cleveronist eraldunud isejuhtivaid robotkullereid arendav ettevõte Cleveron Mobility AS võtab kasutusele uue brändinime Clevon. Ettevõtte ametlikuks nimeks äriregistris jääb endiselt Cleveron Mobility AS.
Aprillis Cleveronist eraldunud isejuhtivaid robotkullereid arendav ettevõte Cleveron Mobility AS võtab kasutusele uue brändinime Clevon. Ettevõtte ametlikuks nimeks äriregistris jääb endiselt Cleveron Mobility AS.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Arsenali keskuse jaotamata kasum ligineb 5 miljonile eurole
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse abikaasa, kunagise mõjuka reformierakondlase Rain Rosimannuse osalusega Arsenali keskuse omanikfirma teenis mullu 730 000 eurot kasumit ning kokku on Arsenal Center OÜ-l jaotamata kasumit kogunenud ligi 4,7 miljonit eurot.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse abikaasa, kunagise mõjuka reformierakondlase Rain Rosimannuse osalusega Arsenali keskuse omanikfirma teenis mullu 730 000 eurot kasumit ning kokku on Arsenal Center OÜ-l jaotamata kasumit kogunenud ligi 4,7 miljonit eurot.
Eesti 200 lahkub Narva koalitsioonist
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.
Eesti 200 lahkub Narva linna koalitsioonist, sest juhtimiskultuuri ja väärtuste erinevus Katri Raiki nimekirja esindajatega osutusid ületamatuteks, vahendab erakond pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.