Tehisaru oskus maailma mudeldada ei ole pelgalt tehnoloogiline areng, vaid keeruline väljakutse inimühiskonnale, kus võidu vilju nopivad need, kes leiavad efektiivsuse ja innovatsiooni juures tasakaalupunktid, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.

- Kolumnist Ardo Reinsalu.
- Foto: Liis Treimann
Inimkonna areng tugineb kujutlusvõimele ja küsimusele "mis oleks, kui...”? Me ei õppinud maailma tundma pelgalt vahetu katse ja eksituse teel. Juba varased kütid kujutasid ette loomade käitumist või tähtede liikumist, et planeerida lõksu asukoht või leida teed tagasi kodukoopasse.
Mõttekatse ongi modelleerimise ja simulatsiooni kõige algelisem vorm. Sajandite jooksul arenes see keerukamateks süsteemideks ja juhib tänapäeval äriinnovatsiooni, kus arvutis mudeldatakse enamikku ehituskonstruktsioone, tooteid ja olukordi, et ennustada nende vastupidavust tegelikule kasutamisele.
Nüüd seisame uue, eksponentsiaalse hüppe lävel selles inimlikus püüdluses luua reaalsuse mõistmiseks ja tuleviku ennustamiseks tehismaailmu – tehisaru ajastu simulatsioonides. Tehisaru (AI), eriti masinõpe ja süvaõpe, on oluliselt tõstnud virtualiseerimise kiirust ja täpsust, töödeldes suuri andmehulki ja luues surrogaatmudeleid.
Kas meist saavad selgeltnägijad?
Ravimitööstuses kiirendab AI molekulide simuleerimist, kliimateaduses loob keerulisi kliimastsenaariume, linnaplaneerimises võimaldavad digitaalsed kaksikud testida muudatusi enne reaalset rakendamist. AI abil simuleeritakse finantsturge, looduskatastroofe ja isegi sõjalisi lahinguid, nagu näitab DeepSeeki kasutamine Hiinas.
Kui AI loodud mudelid muutuvad reaalsusele järjest lähedasemaks, kas võib juhtuda, et suurem osa meie maailmast muutub täielikult simuleeritavaks? Kui me ei suuda enam mudelit päriselust eristada, võib meid oodata ulmefilmist “Matrix” tuttav stsenaarium, kus virtuaalne maailm tundub tegelikkusest tõelisem?
“Ardo Reinsalu tehisarujutud” on autorirubriik, kus vaatluse all tehisarutrendid ja -suundumused, kiiresti areneva valdkonnaga seotud võimalused ja riskid. Autor on ettevõtja, ajajuhtimise asjatundja, koolitaja ja tehisaru entusiast.
NB!
Rubriigi jälgimiseks sisesta Minu Äripäeva märksõna
Ardo Reinsalu tehisarujutud ja loe kõiki lugusid
SIIT.
Eriti põnevaks muutub olukord siis, kui AI hakkab üha paremini modelleerima kõige keerulisemat süsteemi üldse – inimest ja tema käitumist.
AI oskab aina täpsemalt simuleerida inimeste reaktsioone, eelistusi ja käitumist, toimides justkui peeglina meie kollektiivsele ja individuaalsele psühholoogiale. Taoline võimekus avab ukse kahele vastandlikule, kuid võrdselt mõjukale tulevikustsenaariumile.
Ülim keskpärasus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Internetirevolutsioon 30 aastat tagasi tõi kaasa kontseptsioonitõestuse lõksu ehk liigse optimismi faasi, kus ühtäkki tundus, et tehnoloogia ei täida piisavalt kiiresti lubadusi. Praegu oleme ka AI-ga nii-öelda pettumuste oru serval, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Äripäeva uus autorirubriik!
Tehnoloogia peab teenima inimest, mitte vastupidi – seisku see meeles, kui sukeldume tehisaru tootlust tõotavatesse mängudesse, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Viimastel aastatel on digitaalne rahandus kogenud enneolematut kasvu, muutes krüptovaluutad üha olulisemaks osaks globaalsest finantssüsteemist. Kuigi esimesed valuutavormid pärinevad tuhandete aastate tagant, on tänaseks paberraha kõrvale kerkinud füüsiliselt mitte eksisteeriv digitaalne raha, mis pakub traditsioonilisele finantssüsteemile alternatiive. See areng on toonud kaasa uued väljakutsed ja võimalused nii üksikisikutele, ettevõtetele kui ka riikidele, kes peavad kohandama oma raamatupidamis- ja maksusüsteeme ning looma uusi regulatsioone.