Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liidrite puudus lõhestab ühiskonda

    Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.Foto: Andras Kralla

    Homme ilmuvas Äripäeva aasta lõpu erilehes on pandud kokku 2015. aasta olulisemate sündmuste edetabel. Seda pingerivi lugedes tuleb tunnistada, et lõppevat aastat iseloomustavate märksõnade hulgas on kahjuks rohkem negatiivse varjundiga sündmusi. Aga eks ilu on vaataja silmades, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

    Pean 2015. aasta oluliseks positiivseks sündmuseks seda, et riigikogu valimistele ei järgnenud Eestis vasakpööret. Uues valitsusliidus on kaks erakonda, kes toetavad parempoolset maailmavaadet, riigi vähest sekkumist ja võimalikult vähest ümberjagamist. Ehk neid samu põhimõtteid, mis on meile paarkümmend aastat toonud edu. Samuti on valitsusliidus kaks erakonda, kes on avatud ja sallivad teistsuguste inimeste suhtes.
    Seetõttu tuli novembri lõpus positiivne uudis ka Tondiraba jäähallist, kus otsustati, et Keskerakonna esimehena jätkab korruptsioonikuriteos kahtlustatav Edgar Savisaar. Tema Keskerakonna sisevalimistel saavutatud võit on parim garantii, et Eestis ei sünni lähiajal valitsust, mis keeraks meie majandusarengu kapitaalremondi tegemise põhjendusega pikaks ajaks tuksi.
    Eelnevast ei tasu aga lugeda välja rahulolu Taavi Rõivase valitsuse tegevusega ning Reformierakonnas, IRLis ja sotside seas toimunud põlvkonnavahetusega. Uue riigikogu koosseisu arvestades on praegune valitsus halbadest valikutest vähem halvem. Olen päri Vabaerakonna liikme Andres Ammase hiljuti öeldud kujundiga, et meil on tiksumise koalitsioon (ta ütles seda küll järgmise aasta riigieelarvet iseloomustades).
    Valitsuse tegevus kujutab endast kolme koalitsioonipartneri taktikaliste sammude jada, mille eesmärk on kuidagi üles saada erakonna populaarsus, isegi siis, kui valitsuse populaarsus võib seetõttu langeda. Kui mõni minister üritabki teha ära midagi olulist ja põhimõttelist, siis ootab teda koalitsioonipartneri antud valus hoop allapoole vööd. Praeguses valitsusliidus on kahjuks vähe strateegilist mõtlemist (või ei paista see hästi välja). Seetõttu on ka Eesti ühiskond lõppeval aastal lühikese ajaga tugevalt lõhestunud. Põhjuseks riigijuhtide oskamatus tegutseda Euroopa Liitu tabanud pagulaskriisi tingimustes.
    Sallimatus süveneb
    Meile ei ole tulnud Euroopa Komisjoni kvoodi alusel veel ühtegi pagulast, kuid Eesti ühiskond on muutunud sallimatuks ja sagenenud on juhtumid, kus teistsuguse välimusega inimesed satuvad eri vormis rünnakute ohvriks. Eestis on tekkinud mitu poliitilist liikumist, mis üritavad hirmutamise ja valetamisega vastandada huvigruppe, et nii teenida poliitilist tulu. Nad on oma tegevuses edukad, sest teistsuguste väärtuste kaitsjad on poliitilisel areenil ja avalikes debattides mannetud või sõnaahtrad. Sallimatuse süvenemine on aga kindel retsept heaolu kasvu pidurdamiseks.
    Meie majandus läheb uude aastasse kahe tõsise väljakutsega. Ettevõtete investeerimishoog on raugenud ning tööturul napib töökäsi. Mõlema probleemi lahenduse eelduseks on sallivus ja avatus. Kui Eestis ollakse sallimatud teistsuguste inimeste suhtes, siis võime peletada ära nii majanduskasvu toetavad investeeringud kui ka täiendava tööjõu ehk tsementeerime end vaesusesse samamoodi, nagu Keskerakond on end tsementeerinud korruptsiooni külge.
    Kardan, et me ei saa nende eesseisvate väljakutsetega hakkama, sest vaatamata valitsusliidu erakondades toimunud põlvkonnavahetusele ei ole meil tekkinud uut poliitiliste liidrite põlvkonda, kellel oleks selge visioon, kuidas muuta ühiskond paremaks. Erakondade juhtideks on tõusnud noored karjääripoliitikud, kes ei suuda olla eestvedajad. Nad ei ole inimesed, keda iseloomustab otsustusjulgus, pühendumus, moraalne küpsus, usaldatavus.
    Ühiskond lõhestub
    Tabavalt kirjutas Eesti ühiskonna ühest olulisest nõrkusest hiljuti Postimehes Tallinna ülikooli professor Mati Heidmets: „Lõhkine ühiskond on ebamugav elamiseks ning meelitab ligi himustajaid. Praegune seis ootab lavale selge sõna ja tugeva selgrooga riigimehi. Neid, kes võtavad positsioone ja argumenteerivad, hommikul ja õhtul, söögi alla ja söögi peale. Hetkel tunduvad selgrood pehmekesed,“ kirjutas Heidmets essees „Sellist Eestit tahtsimegi!“.
    Ühiskond lõhestub, sest riigijuhid lasevad sel sündida. Kui Eestis puhkes näiteks pagulasteemaline debatt, siis kulutasid valituse liikmed oma aega selleks, et näidata, kuidas nad võitlevad võimalikult väikese Eestisse tuleva pagulaste arvu eest. Nad ei näinud või ei julgenud vaadata suuremat pilti ja otsustasid enda naha hoidmiseks visata põhiväärtused kõrvale.
    Just pagulasteema ümber lõppeval aastal toimuv peegeldab meile Eesti riigis olulistes ametitest istuvate poliitikute argust ja nõrka selgroogu. Ara juhi taha ei julge inimesed koonduda ja see on ka üks põhjus, miks meie ühiskond on lõhestunud ootamatult kiiresti. Meil on küll president, peaminister, riigikogu esimees, kuid kahjuks ei ole meil poliitilist liidrit, kes suudaks, julgeks, viitsiks ja oskaks võtta positsioone ja argumenteerida, hommikul ja õhtul, söögi alla ja söögi peale. Meil ei ole liidrit, kes suudaks maandada ühiskonnas tekkinud pingeid, oskaks sõnastada meile ühise eesmärgi ja suudaks tõmmata vabatahtlikult inimesed endaga kaasa selle ühise eesmärgi poole liikumisel.
    Head 2016. ehk Eestile uue presidendi valimise aastat!
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.