Võrguettevõtte ainuvõim kaob

See tähendab, et meie ettevõttel on vaid üks ülim eesmärk – pakkuda konkurentsivõimelist ja taskukohast võrguteenust. Konkurentsis püsimiseks tuleb alistada kolm väljakutset:

Euroopa väikseim energiatihedus. Euroopa Komisjoni raporti järgi tarbitakse Eestis liinikilomeetri kohta 133 MWh elektrienergiat. Seda on kuuendiku võrra vähem kui suure hajaasutusega Soomes, kaks korda vähem kui Saksamaal ja kolm korda vähem kui Hollandis. Seda näitajat veelgi põhjalikumalt uurides leidsime, et 58% Elektrilevi liinidest on ehitatud hajaasutusse, kus neid kasutab 13% klientidest, kes tarbivad 4% kogu elektrivõrku läbivast elektrist. See ei ole enam võrguettevõtte, vaid riigi rahvusvahelise konkurentsivõime säilimise väljakutse, sest elektrivõrku peavad kõik kasutajad ülal solidaarselt. Tuleb kasvatada energiamahukat tootmist või vähendada liinikilomeetreid.

Madal varustuskindlus. Praegu veel koostamisel energiamajanduse arengukava näeb ette varustuskindluse kahekordse paranemise. Tihedas asustuspiirkonnas, kus asub üle poole majapidamistest ja ettevõtetest, ületame juba praegu seatud eesmärki. Elektrikatkestuste keskmine kestus on alla 50 minuti aastas. Hajapiirkonnas on keskmine aastane katkestusaeg ligi 12 tundi. Kuid alajaamade ja elektriliinide uuendamise keskmine tasuvusaeg hajapiirkonnas on 250 aastat. Elektrivõrgu eluiga on "vaid" 40 aastat.

Uued energialahendused nõuavad uut võrku. Viimase kolme aastaga on võrku liidetud ligi 450 mikrotootjat. Tehnoloogia odavnemise ja jõustuvate ehitusregulatsioonide mõjul prognoosime selle numbri hüppelist kasvu. Elektrivõrkudesse sisse programmeeritud heitlikule tarbimisele lisandub järjest enam heitlikku tootmist. Teoorias lahendaks olukorra elektrivõrgu tugevdamine ja ümberehitamine, kuid selleks vajaliku 1 miljardi euro suuruseks investeeringuks ei ole raha. See tähendaks töökorras liinide ümberehitamist ja võrgutasude hüppelist kasvu, aga võrgutasud saavad tulevikus vaid langeda.

Need kolm suurt väljakutset paistavad praeguste võimaluste juures nagu läbi kiviseina astumine – käed tõsta ja loobuda tunduks lihtsam. See aga ei oleks lahendus. Vastus väljakutsetele peitub tehnoloogia arengust ja innovatsioonist maksimumi võtmises ning võrguettevõtte kasvatamises konkurentsis edukalt toimivaks ettevõtteks.

Selleks peame loobuma senistest mõttemallidest. Näiteks arusaamast, et elektrivarustuse tagamise ainus võimalus on elektriliinid. Tehnoloogia arenguga langevad hinnad tuleb pöörata hajaasustuse ja riigi konkurentsivõime kasuks. Meil on Raplamaal käsil pilootprojekt, kus testime, kas on võimalik ligi 100 000 euroga liini uuendamise asemel tagada majapidamisele teistega võrdväärne elektrivarustus poole odavamalt – mikrotootmisseadmete ja generaatori abil, ilma liinideta. Esimesed testitulemused suveperioodil olid lootustandvad, kuid otsustavaks saab pikk ja pime talveaeg.

Võimaliku lahendusena tuleks põhjalikult kaaluda elektrivõrgu jagamist varustuskindluse piirkondadeks, kus on diferentseeritud võrgutasu ja varustuskindluse tasemed. Analüüsida tuleks võrgutasude struktuuri muutmise võimalusi selliselt, et keskmine võrgutasu jääks praegusele tasemele või langeks, kuid võrgu ülalpidamisse panustaksid kõik elektrivõrku liidetud majapidamised ja ettevõtted.

Peame jätkama big data andmeanalüüsi arendust, et suudaksime tagada iga investeeritud euro maksimaalse mõju elektrivõrgu töökindlusele. Nii eemaldame investeeringutest inimliku eksimuse võimaluse. Investeerimisotsuse kriteeriumiks peab olema ühiskondlik kogukasu, mille arvutamisel ja rakendamisel teeme esimesi edusamme.

Eelnev on ainult osa võimalikest lahendustest, millega iga päev tegeleme, et võrguettevõte suudaks konkureerida uute energialahendustega. Uued lahendused toovad muudatusi ka meie ettevõttele, mitte ainult klientidele. Näiteks personalivalikus lisandub elektriinseneride kitsal tööjõuturul konkureerimisele võitlus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tippspetsialistide eest.

Võrguettevõtteid ootavad ees aastad, kus põhjalikud muudatused ei toimu mitte ainult mõttemallides, vaid ka tegutsemispõhimõtetes. Samamoodi nagu interneti- ja telefoniteenuse pakkujad on viimase kümnendiga läbi teinud totaalse ümbersünni.