Droon jõuab varsti turvaturule

Oleme praeguseks katsetanud erinevaid droonimudeleid, et täiustada nii tehnilist valvet kui ka rannavalvet. Paraku pole pakutud lahendused olnud meie jaoks piisavalt töökindlad ja efektiivsed. Hea droon ja selle pidev töös hoidmine maksab palju, kuid ei too märgatavat kvaliteedihüpet võrreldes praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga.

Turvaettevõtted vajavad oma tööks oluliselt töökindlamaid ja funktsionaalsemaid mehitamata lennuvahendeid kui igaühele hõlpsasti kättesaadavad droonid, mida saab kasutada hobitegevuseks. 

Kindlasti on droon suurepärane töövahend vaatluse tegemiseks suurel maa-alal. Samuti keerulistes maastikutingimustes. Olgu sees siis mets, veekogu või reljeefne maastik. Õhust suudab selline töövahend ekraanile kuvada suure ala ja muudab seega valgust kartvad teod kergesti märgatavaks. Tõhus töövahend on see pimedaski, kus suudab infrapunakaameraga näha inimesi, autosid jms.

Võrreldes valvekaameratega on droonid paindlikumad, kuna neid saab kiirelt ühest kohast teise liigutada ja ei vaja eraldi infrastruktuuri nagu kaablivedu, andmeside jms. See tähendab, et kui turvaettevõtte töö lõpeb ühel objektil, saab töövahendid suurema vaevata viia üle järgmisse kohta.

G4S kasutab droone naftaplatvormidel, samuti on neid testitud Aasias naftatorude valveks. Eestis tehtud katsetused aga näitasid, et drooni tugevused ei kaalu üles praegu siin kasutatavaid lahendusi.

Koostöös drooni tootjafirmaga masinaid katsetades valisime hoolikalt drooni lennutamise kohta ja ilmastikutingimusi. Sõltuvalt asukohast on tarvis ka lennuluba. Drooni pidev töös hoidmine nõuab väljaõppega personali ja häid akusid, mis kokkuvõttes tähendavad märkimisväärset halduskulu. Selline töövahend ei vähenda märgatavalt inimtööjõudu. Droon ei püüa pätti ega kontrolli, kas sissemurdmissignaali edastanud objekti uksed-aknad on lukus. Selleks on vaja inimest.

Mehitamata lennuvahendeid oleme proovinud ka rannavalve tööks. Uppumisohus inimesele saaks lennuaparaadiga päästevahendi kiiremini kohale viia, kui rannavalvur suudab ujuda. Samuti oleks abi valjuhääldiga droonist, mis rannalisi hoiataks ja annaks neile käitumisjuhiseid. Kui aga tugeva tuulega droon ei lenda, aku tühjeneb kiirelt ja masin võib kukkuda teistele suplejatele pähe, siis ei tundu see töövahend enam kuigi tõhus.

Droon annaks ka suurüritustel korra tagamiseks hea ülevaate sellest, mis olukord valitseb rahva hulgas. Mõelge aga, millised võivad olla tagajärjed, kui lennuvahend peaks kõrgelt kukkuma inimeste sekka.

Oleme uutele turvalahendustele alati avatud ja olen kindel, et droonide aeg jõuab ka turvaturule. See aga eeldab tehnoloogiaarengus etappi, kus mõistlike kulutustega saame droonidega pakkuda kliendile tõelist lisaväärtust. Seejuures turvateenuse kvaliteedis grammigi kaotamata. Lihtsalt wow-efektiga turvatunnet ei paranda.

Autor: Villu Õun