Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Drooni katsumuste aeg

    Droon.Foto: Andres Haabu

    Drooniga saab vähendada kaitse- ja turvakulutusi, samas mitu kitsaskohta seab soovitud kasutusele piiranguid, kirjutab USS Security arendusjuht Argo Reintal.

    Siseministeeriumi otsus alustada idapiiri valvamist droonidega on julge ning suundanäitav samm. Kaugjuhitavad lennumasinad võimaldavad nutikal rakendamisel hoida riigil kokku nii piirivalvurite palgaraha kui ka vähendada investeeringuid valvetehnikasse.
    Droonivalve suurimateks plussideks on kiire reageerimisvõime ja jõudmine raskesti ligipääsetavatesse paikadesse. Droon lendab sihtkohta lühimat teed pidi ja on võimeline edastama reaalajas pilti. Tänapäeva droonide juhtimine on muudetud suhteliselt lihtsaks ning koos iseseisva lennurežiimi ja eelprogrammeeritud teekondadega praktiliselt autonoomseks. Seega võimaldab droonivalve hõlpsasti täita kahte olulist valvefunktsiooni – rutiinne perimeetri kontroll ja operatiivne infoedastus sündmuskohalt.
    Lühike lennuaeg
    Multirootor-tüüpi lennumasinate miinuspoolel on tundlikkus ilmastiku suhtes ja piiratud lennuaeg. Kõva tuul ja vihm ning tihe lumesadu häirivad lendamist märkimisväärselt. Õhus püsimise aeg on viimastel aastatel küll kiiresti suurenenud, kuid eraturvafirmadele optimaalsete droonide praegu veel keskmiselt 30minutiline lend ei võimalda siiski jõuda kaugele.
    Turvafirmadele on droonivalve atraktiivseks variandiks juba mainitud regulaarseteks patrullvaatlusteks. Keskmisest kvaliteetsemad laiatarbe droonid võimaldavad juba praegu sama töö tegemist, seejuures säästes nii inimeste töötundidelt kui ka autotranspordilt. Meil on suurtel maa-aladel asuvaid valveobjekte, mille autopatrulliga läbisõitmiseks võib kuluda kümneid kilomeetreid. Drooniga saadav videopilt võimaldab keskenduda kriitilistele kohtadele ning fikseerida häireolukord juba oluliselt varem turvatöötaja saabumisest. Ühe lendava valvekaameraga on võimalik asendada mitme statsionaarse kaamera tööd. Kombineerituna teiste lihtsamate ja odavamate anduritega saab droonikaamera pildi mõne hetkega fokuseerida just õigesse kohta. Rakursi muutmise vajadusel on lihtne lennutada kaamera sobivamale positsioonile ja töö jätkub.
    Kuidas tagada privaatsus?
    Mida enam hakkab meie peade kohal kaugjuhitavaid lennumasinaid sõitma, seda tõsisemalt kerkib küsimus turvalisusest ja privaatsusest. Tõenäoliselt pole kaugel hetk, mil eraviisilist vabaõhuüritust planeeriv avalikkusele huvipakkuv isik soovib turvafirmalt tellida teenusena oma koduümbruse troonivabana hoidmise. Siinkohal jääb droonidega seonduva õigusruumi areng tehnikale veel sabas sorkima. Üha võimsamate droonidega saab lennata peaaegu kõikjale ning suurte teleobjektiividega püüab soovitu pildile ka piisavalt eemalt. Ehk lihtsamalt öeldes vajab lahendamist küsimus, milliselt kõrguselt ning kauguselt algab ja lõpeb privaatsus.
    Droonivalve tulevikus kahtlema ei pea. Kaugjuhitavad lennumasinad meie ümber on tulnud, et jääda. Nii nagu riik, mõtlevad ka erafirmad uudse tehnoloogia rakendamisele. Paraku teevad sama ka kurikaelad, kellele pakub suhteliselt kättesaadav tehnika lugematul hulgal uusi võimalusi pahategusid sooritada.
    Autor: Argo Reintal
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.