Kui maksuamet jätkab maksude tasumise automatiseerimist ja andmete aina laiemat kogumist, siis tuleks astuda ka jõulisi samme selle tegevuse läbipaistvuse suurendamise suunas ning selgitada maksumaksjatele, kuidas nende kohta kogutud andmeid kaitsta plaanitakse, leiab KPMG Balticsi auditivaldkonna juht ja juhatuse liige Indrek Alliksaar.
- KPMG Balticsi auditivaldkonna juht ja juhatuse liige Indrek Alliksaar. Foto: Erakogu
Maksuameti uus visioon on maksudeklaratsioonide kaotamine aastaks 2020. Eesmärk on õilis ja moodsas infoühiskonnas igati teostatav. Küsimus on selles, kas suure eesmärgi poole kihutades jäävad püsima ka maksumaksjate põhiseadusest tulenevad õigused.
Otseühendus
Selleks, et isikuid saaks maksustada täpselt ja eksimatult, peab nende tegemiste kohta olema palju teavet. Täpsemalt, peab olema täpne info kõigi maksustamise seisukohast oluliste tehingute kohta. Selline teabekogum oleks muljetavaldav andmebaas ja maksuametil tekiks otseühendus firma raamatupidamisega. Selline superandmebaas võimaldaks võrrelda erinevate maksumaksjate omavahelisi tehinguid ja täpsustada nendevahelisi suhteid.
Superandmebaasiga käivad aga kaasas probleemid. Lisaks vajalikule ja kasulikule informatsioonile on neist võimalik ammutada teavet, mis ei haaku andmebaasi loomise eesmärgiga ja võib maksumaksjaid kahjustada. Nii on juba praegu käibemaksudeklaratsiooni vormi lisa KMD INFi abil kogutud info baasil võimalik välja selgitada käibemaksukohuslastest ettevõtjate omavahelised suhted, saada üsna täpse pildi firma ärimudelist, teha oletusi ettevõtja poolt kasutatavate infosüsteemide ja turvalahenduste kohta jne.
Tundlik teave
Väiksemate ettevõtete tehingute analüüs võib lihtsalt viia juhatuse ja omanike delikaatsete isikuandmete avaldamiseni. Samuti sisaldab juba praegune andmebaas piisavalt teavet, et joonistada välja paljude firmajuhtide käitumismustrid – alates sellest, kust ostetakse auto, lõpetades sellega, millises hotellis ööbitakse.
Kuigi Eestis ei tegeleta tööstusspionaažiga sellisel tasemel, mida võib kohata suuremates riikides, on ilmne, et tundlik äriinformatsioon on väärtuslik. Võime vaid spekuleerida, millist teavet võiks ebaaus turuosaline soovida hankida oma konkurendi kohta. Samuti ei ole vaja palju fantaasiat, et välja mõelda, mida mittesõbralik välisriik tahaks teada Eesti taristuettevõtete ostude ja tehingupartnerite kohta. Varem või hiljem taipab mõni ebaaus mängija, millise konkurentsieelise või trumbi ta maksuameti andmebaasi kaudu endale hankida saaks. Kui lihtne või keeruline oleks sellist teabeammutamise operatsiooni ellu viia?
Praegu ei tea maksumaksja kahjuks, kuidas tagatakse tema kohta kogutava info puutumatus ja õiguspärane kasutamine. Maksu- ja tolliameti potentsiaalne superandmebaas pakub piiramatuid teabe ammutamise võimalusi firma- ja isikuandmete massiiviga, mis vajab äärmiselt kõrgel tasemel kaitset ja toimivat sisekontrolli andmete kasutajate üle.
Autor: Indrek Alliksaar
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.