Kui toimuks majanduste Eurovision, siis annaksin sel aastal 12 punkti Iirimaale, kes on pärast kriisiaastaid suutnud enda majanduse hoogsalt kasvama saada, kirjutab börsiajakirjanik Rainer Saad.

- Rainer Saad Foto: Andras Kralla
Iiri majandus kasvas eelmisel aastal 7,8 protsenti, ületades sellega isegi maailma kasvumootorit Hiinat. Ka Iiri aktsiaturg sai hoo sisse, tõustes 30 protsenti ja olles sellega üks maailma paremaid börse. Kõik see tuleb pärast sünget 2010. aastat, kui Iirimaast sai eurotsoonis järgmine doomino, mis langes ja vajas abipaketti. Samas on iirlased suutnud enda majanduse ümber pöörata ning teha midagi, mida pole suutnud teha teised euroala perifeeriariigid.
1980ndatel oli Iirimaa väsinud majandusega riik, kus töötuse määr püsis stabiilselt üle 10 protsendi. Sel ajal ei osanud iirlased keldi Tiigrist veel undki näha. Kuid õpiti teiste kogemusest ning uus kasv rajati kolmele T-le: tehnoloogia, talendid ja tolerantsus. See tõi Iirimaale edu ning aitas kasvatada majandust ja heaolu. Seetõttu on aastate jooksul Iirimaa olnud pidevalt eri rahvastiku heaolu edetabelites kõrgetel kohtadel.
2010. aasta krahh mõjus iirlastele külma dušina, sest seljataga oli aastaid kestnud heaolu ning taas tuli hakata püksirihma pingutama. Šokk oli see ka neile rahvastele, kelle majandused võlakriisi aastatel üle kuristiku serva libisesid. Iirimaa näide tõestab, et ootama ei tuleks jääda mitte uut abipaketti, vaid ise tuleb osata end aidata. Ehk oleks Iirimaa kriisist taastumine see, mida eksportida euroala perifeeriasse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!