Põhikooli lõpetajale töökogemus kaasa

Tähtis on, et noor saaks esimese väärtusliku kogemuse tööturul. See arendab noortes ka tööharjumust ning õpetab neile vastutuse võtmist. Lisaks aitavad esimesed töökogemused anda aimduse valdkonnast, mida noor võiks tulevikus edasi õppida.

Värske Emori uuring noorte teemal tõi välja, et pooled 1089inimeselisest valimist omandavad haridust paberi pärast, kuid teine pool peab tähtsaks praktiliste oskuste omandamist: soovitakse saada teadmisi ja oskusi, mis tulevikus korraliku töö kindlustaksid. See on ettevõtlusorganisatsiooni jaoks hea sõnum.

Tihti piiravad praktiliste kogemuste saamist seadusest tulenevad nõuded. Sügisel tööstus- ja kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et oluline takistus töökogemuse saamisel on noorte töötamist puudutava valdkonna ülereguleeritus ning liiga jäigad nõuded, mis ei võimalda noortel end proovile panna ning suruvad ka ettevõtjad olukorda, kus noore tööle võtmine on keeruline ning aeganõudev.

Sotsiaalministeeriumi laual on praegu töölepingu seaduse muudatused, milles on rõhk ka alaealiste töötamisele kehtestatud piirangute leevendamisel. Tegime ministeeriumile ettepanekud, mis aitavad noortel paremini saada töökogemusi ning muudavad noorte töölevõtmise ka ettevõtjatele oluliselt lihtsamaks. Nende seas olid näiteks tööloa saamise protsessi lihtsustamine, paindlikkuse lisamine noortele keelatud ja lubatud tööde osas ningtöötamise ajale ja tööpäeva pikkusele kehtivate nõuete leevendamine. Muuhulgas lubatakse neil noortel, kel on koolikohustus juba seljataga, töötada kuni 8 tundi päevas, samuti kaotatakse kohustus taotleda tööinspektsioonilt nõusolek 13-14aastaste töölevõtmisel.

Meie ettepanekute tegemise eesmärk ei olnud soodustada seda, et noored asuksid hariduse omandamise asemel tööle, vaid kaasa aidata sellele, et Eesti noortel oleks paremini võimalik kasulikke esimesi töökogemusi hankida ning tööandjail neid pakkuda.

Seaduse muutmisest on aga veelgi olulisem, et tööandjad oleksid valmis noori rakendama ning noored omakorda kasutaksid võimalusi, mida tööturg neile pakub. Kuidas muidu saame kujundada oma noortes tööharjumust ja -tahet. Just meie – täiskasvanud, lapsevanemad, ka tööandjad – oleme need, kes noorte arengut kujundavad ja soodustavad.