Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohtusse või notarisse?

    Tarvo PuriFoto: Andres Kralla

    ÄP ettepanek hakata soodsat, kaasaegset ja hästi kättesaadavat notariteenust lammutama tuli üllatusena, kirjutab notarite koja esimees Tarvo Puri.

    Äripäeva toimetus tegi 22. detsembri väljaande juhtkirjas ettepaneku muuta notariteenus vabatahtlikuks ja lasta hinnad vabaks. Taiplik inimene mõistab, et sellega seistakse ühe sihtgrupi huvide eest ning lehe peamist lugejaskonda silmas pidades ei saa selliste ideede laualetoomist pahaks panna.
    Tähelepanu väärib aga laiem tarbijaskond ning nimetatud ettepanekutel on ka teine pool – ebavõrdsuse teke, lisatöö kohtuveskitele, digitaalne taandareng ja ääremaastumise süvenemine. Valik seisneb selles, kas kulutada õigusrahu tagamisele mõned tunnid ja mõõdukas summa enne tehingut või aastaid ja suur varandus pärast tehingut, kui kohtuvaidlused muutuvad tavaliseks.
    Äripäev avaldas 21. detsembril rahvusvahelise võrdlustabeli, kus hinnati kinnisvaratehingutega kaasnevat kulu, aega, bürokraatiat ning riikliku administreerimise kvaliteeti. Eestil on põhjust uhkust tunda, sest eristume heas mõttes nii madalate tehingukulude kui teenuse kvaliteedi poolest. Eesti positsioon pole üksnes hea, vaid väga hea. Tehingu vormistamise kulud on vaid 0,5% vara maksumusest kusjuures Euroopas keskmiselt on need 10 korda suuremad. Ka teenuse kvaliteeti on tunnustatud pea maksimumilähedase hindega. Seega tuli üllatusena ettepanek hakata soodsat, kaasaegset ja hästi kättesaadavat teenust lammutama. 
    Kinnisvaratehingud notarivabaks?
    See kõlab nagu igapäevaselt tehinguid tegeva suurettevõtja unistus. Enda juristid valmistavad tüüptehingu ette, teine pool paneb läbi lugemata käe alla. Nii käib see tänagi osades laenukontorites ja telekomiettevõtete teenindusboksides. Õigusnõuanne ja lepingu muutmise võimalus on kättesaadav vaid jõukamale poolele.
    Paraku on kinnisvaratehing liialt suure majandusliku- ning eluase suisa sotsiaalse tähtsusega, et lasta asjadel isevoolu teed minna. Mitte ainult Eestis, vaid paljudes riikides on otsustatud, et siin peab olema mõlemal poolel õigus saada asjatundlikku ja erapooletut nõu. Kõigi dokumentide kontroll ja korrektsus on taganud inimestele meelerahu ning kohtutele vähem tööd. Riikides, kus tehingule ei rakendu notaripoolset kontrolli, on kohtuvaidlusi kordades rohkem. Läti notarivabad kinnisvaratehingud on päädinud sagedaste labaste varastamisjuhtumitega, kus võltspaberite abil omanikukannet muudetakse ning vara kohe kolmekordselt edasi müüakse, et õigel omanikul ei tekiks võimalust endist olukorda taastada. Kas tundub ahvatlev? Lätlastele ei tundu ja seetõttu püüavad nad eestlastelt õppida ja süsteemi ümber ehitada.
    Ettepanek, et notarit võiks asendada pank või maakler, ei kõla veenvalt. Pank on tavaliselt ise tehingu pooleks, maakler palgatud ühe poole poolt. Nende nõuanne lähtub selle huvist, kes neile maksab. Müüja maakleri huvides ei ole rääkida ostjale, et majal puudub kasutusluba või selle juurde ei vii avalikku teed. Kui varjatud puudustega tehing tehtud, saadavad probleemid ostjat aastaid ning ainus lahendus on võtta advokaat ja minna kohtusse.
    Notaritasud vabaks?
    Eestis on kinnisvaratehingu kohustuslikud kulud ühed Euroopa madalaimad. 0,5% tehingu kulust moodustab viiendiku riigilõiv, teise viiendiku notari palk ning ülejäänust kaetakse büroopidamine ja e-lahendused, aga ka kõik riiklikud maksud. Vabaturg ei teeks siin ilmselt midagi odavamaks. Hollandi hiljutine sarnane eksperiment notaritasude vabaks laskmisega päädis elukondliku kinnisvaratehingu notaritasu kerkimisega kolmekordseks. Seega tagasid fikseeritud hinnad tarbijale parema hinna. Notaritöö ei ole kullaauk ning Eesti ei ole notarite paradiis. Nii mõnigi notar on pannud ameti maha, et minna tegema näiteks tasuvamat kohtunikutööd. Ma ei hakka kirjeldamagi, kui keeruline on saada notarit tööle väikelinna.
    Praegu võib tulla notari juurde kaks kätt taskus, sest kõik vajalikud dokumendid hangib notar e-kanalitest. Väikeettevõtja Kärdlas, Räpinas või Sillamäel on tänulik, et saab tehingud korda ajada oma kodulinnas ega pea selleks sõitma mõnda tõmbekeskusesse. Notariteenus on üks väheseid, mis on igas maakonnas kättesaadav, aga võib olla kindel, et turu vabakslaskmisel kaotaks paljud notarid huvi väikekohtades tegutseda, uksed pannakse kinni ja erapooletu õigusnõu jääbki kättesaadavaks vaid jõukamatele suurlinlastele.
    Me ei taha väita, et Eestis on ideaalne notariaadisüsteem, mis on valmis ja mida ei tohi puutuda. Meil on kindlasti arenguruumi, ka digitaalses maailmas. Aga meil on kaasaegne ja töökindel süsteem, mille reformimisel ei peaks lähtuma tegutsemismallist “tehtud – mõeldud”.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.