• Jaga lugu:

    Kodanikupalga uus elu

    Toomas PetersonFoto: Raul Mee

    Raivo Heina ja Jaanus Paeväli kodanikupalga idee on kiiduväärt ja originaalne, leiab lennundusekspert Toomas Peterson.

    Autorite eesmärk näib olevat, et vastukaaluks raha külvamisele lennukilt, nagu siiani on kodanikupalka esitletud, hakkab kodanikule sünnist saati määratud fikseeritud rahasumma investeeringuna kasvama ning teatud aja möödudes võimaldab see talle välja maksta kodanikupalka. Riik aga vabaneb suurest ja tulevikus ilmselt üle jõu käivast pensionisüsteemist.
    Idee õnnestumise peamiseks eelduseks on liberaalse majandamisviisi taastamine. Selle all mõtlen võimalikult vähest raha kogumist riigieelarvesse, sest igasugune raha ümberjagamine kätkeb poliitilisi ja subjektiivseid riske. Kaasnev eeldus on siin riigikapitalismi oluline vähendamine. Ja lõpuks muidugi võimalikult vaba ettevõtluskeskkonna loomine ja arendamine.
    Autorid rajavad oma idee turumajanduse senisele arenguloogikale, et börsid kasvavad keskmiselt aastas üle 5%, et inflatsioon püsib normaalsuse 0-2% vahel, et valuutaturge ei raputa tulevikus äärmuslikud anomaaliad. Ehk siis eeldatakse, et järgnevate aastakümnete jooksul ei tule finantsmaailma ümberkujundavat sündmust. Sõdadest, suurtest immigratsioonivoogudest ja territooriumite ümberjagamisest, Euroopa Liidu ja eurotsooni lagunemisest rääkimata. 
    Mõtteviisi muutus 
    Idee poolt räägib praegune aeg. Viimaste aastakümnete järsk globaliseerumise suurenemine raputab juba oluliselt arenenud riikide majandusstruktuure. Oluliselt muutuvad töö, töökohtade, tööjõu ning nende peale rajatud finantssüsteemide mõisted. Samuti kaasnevad globaliseerumisega riikide funktsioonide ja nende kodanike rollide muutused. Evolutsiooniliselt ja meditsiini arenguga arenenud majandusega riikide elanike keskmine eluiga järjest suureneb. See nõuabki uusi lahendusi, olgu selleks nt kodanikupalk.
    Idee rakendamine nõuab ka siinse kogukonna liikmete mõtteviisi muutumist. Oleme harjunud, et olulise töövõime kahanemisega, olgu siis vanadus või vigastused, kaasneb riigi materiaalne hoolitsus pensionitena. Liberaalse majandusviisi tingimustes on mõiste kodanikupalk hakanud elama omapärast negatiivset elu. Mõistena kannab see viiteid sotsialismile, riigipoolsele ülereguleerimisele, põlatud majandamisviisidele. Kodanikupalga teokstegemist tuleb see teistmoodi sisustada, ja seda idee autorid püüavadki teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.