Swen Uusjärv • 2. märts 2017
Jaga lugu:

Eesti vajab tõmbekeskust

Swen Uusjärv  Foto: Andres Haabu

Meil on vaja luua ainulaadne ja sümboolne tõmbekeskus, mida välisturistid seostaksid ainult Eestiga, leiab Investoriteliit.ee asutajaid Swen Uusjärv.

Eestis puudub kaasaegne tõmbekeskus. Meil on küll kohalikus mastaabis välja arendatud nišitooted, näiteks KuMu, jääaja keskus, mudaravilad ja valgete liivadega rannad, aga puuduvad globaalses mõõtmes tooni andvad magnetid, nagu näiteks Disneyland, mille ehitamine maksis 2,3 miljardit USA dollarit ja mida külastab igal aastal 15 miljonit inimest, või Louvre`i muuseum, mida külastas 2014. aastal 9,26 miljonit külastajat. See teeb keskmiselt 25 369 külastajat päevas.

Jah, meil on UNESCO maailmapärandisse kuuluv kompaktne ja terviklik vanalinn koos linnamüüriga, mis on unikaalne, hooldatud ja puhas. Selle miinuseks on aga kliima eripärast tulenev hooajapiirang ning vanalinnade rohkus kogu Euroopas. Meil on vaja luua ainulaadne ja sümboolne tõmbekeskus, mida välisturistid seostaksid ainult Eestiga. Merd, metsa ja vanalinnu on vähemalt pool Euroopat täis.

Laenuraha, mis on üks võimalik majanduse käivitaja, ei tohiks kuluda sisetarbimisse suunatud investeeringuks, vaid tuleks kasutada uue globaalse tõmbekeskuse rajamiseks. Tõmbekeskuse rajamiseks soovitan kasutada nii laenuraha kui ka erasektori raha. Riik võtaks aga juhtpositsiooni, olles visiooni näitaja ja peamine organisaator. Tänu turismi kasvule saab kasu nii riik kui ka kohalik ettevõtja. On ka võimalik, et riik ehitab uue tõmbekeskuse ise välja ja annab seejärel selle erasektori haldusse.

Tõmbekeskuse rajamisel peaksime tuginema oma tugevustele ning rajama oma äriplaani juba olemasolevale võimekusele. Üheks selliseks valdkonnaks on haridus, mis on meil maailma tasemel. Ideaalne võimalus on luua kaasaegne teaduskeskus kombineerituna meelelahutuslike atraktsioonidega. See ei tohiks aga jääda järjekordseks nišitooteks, mis pakuks huvi vaid kitsale ringkonnale teadusvaldkonnast, vaid tuleks ehitada võimalikult multifunktsionaalseks sisehalliks, mis täidaks ka meelelahutuslikke eesmärke. Hea näide on Tartus asuv Baltikumi suurim Ahhaa teaduskeskus. Samasuguse võiks rajada Tallinna, kuid mitukümmend korda suurema. See võiks ühendada teaduse ja meelelahutuse. Eesmärk on läheneda hariduse edendamisele läbi uue mõtteviisi. Idaalne asukoht oleks praegune linnahalli ala.

Mis see maksab?

Oletame, et kaasaegse globaalse tõmbekeskuse rajamise kulud oleksid 400 miljonit eurot. Võttes riigi võlakirjadega laenu näiteks 300 miljonit, on laenu intress on 0,5-0,7%. Me peame tagasimaksmisel leidma 1,8-2,52 miljonit aastas, et maksta intresse. See ei ole meeletu kohustus, vaid pigem ettevõtte unelmate hinnaga saadav raha, mida riik saab endale lubada.

10 tegevusaasta jooksul võiks globaalset tõmbekeskust külastada 10% ELi rahvaarvust, saame aastas orienteeruvalt 5 miljonit turisti, kuus 440 000 inimest. Kohe kaoks ära küsimus, kas Nordica või Rail Baltic tasuvad end ära.

Päevas teeks see 14 000 külastust. See on 48 lennukitäit turiste iga päev. Impoviseerides: kui 14 000 inimest viibib siin turismireisil kokku 3 päeva ja kulutab Eestis veedetud aja jooksul vähemalt 300 eurot, siis saame tulemuseks, et siia iga päev tulevad inimesed kulutavad Eestis 4,2 miljonit eurot. Riik nende pealt üle 800 000 euro käibemaksu päevas, aastas 300 miljonit eurot ainuüksi käibemaksuna.

Sellisel juhul võiksime rahumeeli investeerida isegi 1,6 miljardit eurot ja viie aastaga oleks investeering tasa.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Jaga lugu:
Hetkel kuum