Betoonist tunnel 3 miljardi eest

Siiani on konsultatsioonifirmad ja eksperdid pakkunud Helsingi-Tallinna merepõhjaaluse tunneli esialgseks maksumuseks 10-13 miljardit eurot tasuvusajaga kuni 50 aastat. Arvestades Eesti ja Soome elanike arvu, kahe riigi sisemajandustoodangu mahte ja neid läbivad seniseid kaubavooge, eriti arvestades meretranspordi odavust teiste transpordiliikidega võrreldes, võib see rahahulk osutuda liiga suureks. Isegi siis kui pool sellest tuleks Euroopa Liidu fondidest.

Vastukaaluks pakun välja, et ärgem rajagem mitte merepõhjaalust tunnelit, vaid asetame betoonist tunneli vee alla ja ankurdame selle merepõhja. See võiks maksma minna 3 miljardit eurot ehk oleks ligi neli korda odavam kui seni räägitud variant. Pealegi on see lahendus – kümnemeetrise läbimõõduga toru vanast heast betoonist – avatud tuleviku innovaatilistele lahendustele.

 

Sellise tunneli abil saavutaksime kahaneva elanikkonna tingimustes majanduskasvu – mitte üksnes oma toodete ja teenuste ekspordist, vaid ka meie territooriumi läbivate kaubavoogude abil. Peale selle kujuneb tunnelist tööjõu ja turistide liikumise kanal. Tunnel on vajalik Soome-Eesti-Euroopa Liidu teiste riikide kaupade ja reisijate (sh tööjõu) vaba liikluse suurendamiseks. Ühtlasi on tunnel jätkuks Rail Balticule, luues eelduse Helsingi-Tallinna kaksiklinna tekkimisele.

Kümnemeetrise raadiusega betoonelementidest tunnel võiks kulgeda veepinnast allpool, olles ankurdatud merepõhja. Tunnelisse mahub kahesuunaline raudteetransport ja vajadusel teised tuleviku lahendused, näiteks Hyperloop. Ohutusküsimused on lahendatav tänapäevaste nõudmiste järgi. Tunnel on logistiliselt ühendatud rajatava Rail Balticu ja Ülemiste transpordisõlmega. Tunneli rahastamine toimub era- ja riigikapitali koostöös, vajaduse korral kaasatakse raha börsidelt ja riigilaenudest. Sellise tunneli projekti tasuvusaeg on 20 aastat.

Rajades Helsingi-Tallinna betoontunneli, saame anda maailma mastaabis väikese, kuid meile üliolulise panuse kaupade ja inimeste transpordi laiendamisse.