• Jaga lugu:

    Betoonist tunnel 3 miljardi eest

    Toomas Peterson Foto: Raul Mee

    Estonian Airi endine juht Toomas Peterson soovitab Tallinna ja Helsingi vahele merepõhjaaluse tunneli asemel neli korda odavamat betoontoru.

    Siiani on konsultatsioonifirmad ja eksperdid pakkunud Helsingi-Tallinna merepõhjaaluse tunneli esialgseks maksumuseks 10-13 miljardit eurot tasuvusajaga kuni 50 aastat. Arvestades Eesti ja Soome elanike arvu, kahe riigi sisemajandustoodangu mahte ja neid läbivad seniseid kaubavooge, eriti arvestades meretranspordi odavust teiste transpordiliikidega võrreldes, võib see rahahulk osutuda liiga suureks. Isegi siis kui pool sellest tuleks Euroopa Liidu fondidest.
    Vastukaaluks pakun välja, et ärgem rajagem mitte merepõhjaalust tunnelit, vaid asetame betoonist tunneli vee alla ja ankurdame selle merepõhja. See võiks maksma minna 3 miljardit eurot ehk oleks ligi neli korda odavam kui seni räägitud variant. Pealegi on see lahendus – kümnemeetrise läbimõõduga toru vanast heast betoonist – avatud tuleviku innovaatilistele lahendustele.
     
    Sellise tunneli abil saavutaksime kahaneva elanikkonna tingimustes majanduskasvu – mitte üksnes oma toodete ja teenuste ekspordist, vaid ka meie territooriumi läbivate kaubavoogude abil. Peale selle kujuneb tunnelist tööjõu ja turistide liikumise kanal. Tunnel on vajalik Soome-Eesti-Euroopa Liidu teiste riikide kaupade ja reisijate (sh tööjõu) vaba liikluse suurendamiseks. Ühtlasi on tunnel jätkuks Rail Balticule, luues eelduse Helsingi-Tallinna kaksiklinna tekkimisele.
    Kümnemeetrise raadiusega betoonelementidest tunnel võiks kulgeda veepinnast allpool, olles ankurdatud merepõhja. Tunnelisse mahub kahesuunaline raudteetransport ja vajadusel teised tuleviku lahendused, näiteks Hyperloop. Ohutusküsimused on lahendatav tänapäevaste nõudmiste järgi. Tunnel on logistiliselt ühendatud rajatava Rail Balticu ja Ülemiste transpordisõlmega. Tunneli rahastamine toimub era- ja riigikapitali koostöös, vajaduse korral kaasatakse raha börsidelt ja riigilaenudest. Sellise tunneli projekti tasuvusaeg on 20 aastat.
    Rajades Helsingi-Tallinna betoontunneli, saame anda maailma mastaabis väikese, kuid meile üliolulise panuse kaupade ja inimeste transpordi laiendamisse.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Rahvusvaheline kullerfirma DHL Express: kogu kullerteenuse sektor on tugevas arengu- ja kasvufaasis
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.