Aususemaks tulekul!

Valitsusel on muidugi ökosildi varjus lihtne uut maksu turundada ning lisaraha planeeritud 15 miljoni eurot on samuti vajalik. Jättes kõrvale selle, kas uue maksu kehtestamine üksnes ligikaudu 15 miljoni kogumiseks on mõttekas ning kas uus aktsiis on ikka lõpuni „öko“, on eluliselt suurem probleem seni ausate maksumaksjate moraali täiendav maksustamine.

Nimelt on riigikontroll juba 2010. aastal teravas vormis täheleapanu juhtinud sellele, et pakendiaktsiisi valdkonnas on järelevalve äärmiselt puudulik. Sellise puuduliku järelevalve kahju hinnaks hindas riigikontroll üksnes 2010. aastal 1 miljard krooni. See number on selgelt suurem kui uue maksuga loodetav täiendav laekumine 15 mln eurot aastas.

Tänaseks ei ole järelevalve mõttes olukord sisuliselt muutunud. Samuti ei ole oluliselt kasvanud pakendiaktsiisi  laekumine. Riik on sellest probleemist hästi teadlik.

Üks võimalus probleemi lahendada on kehtiva korra puudused üle vaadata, need kõrvaldada ning siis suurendada järelevalvet. Teine võimalus on teha mitte midagi. Seda on tehtud seitse aastat. Praegune poliitiline lahendus on aga hoopis teistsugune – tehakse juurde uus maks ja muus osas jäetakse kõik samaks.

Paratamatult jääb valitsuse tegevusest mulje, et katkist asja püütakse parandada uue asja ostmisega, mis toob ausatele ettevõtjatele juurde sadadesse tuhandetesse eurodesse küündivad kulud. Kokkuvõttes kuulutab täiendav uus pakendiaktsiis seda, et riik on võimetu tagama järelevalvet ja võrdset konkurentsi. Ja nüüd keskendutakse sellele, et disanida ausate ettevõtjate maksustamiseks uus maks. See ei tähenda mitte ainult ausate suuremat maksukoormust, kõrgemaid hindu tarbijatele, vaid ka suuremat koormust ausate maksumaksjate maksumoraalile. Praeguses olukorras tähendab sellise uue maksu loomine sisuliselt aususe aktsiisi kehtestamist.