Transpordiameti peadirektor Priit Sauk tegi Eesti liikluskultuuri ohutuse suurendamiseks ettepaneku kaaluda autojuhtidele perioodilise korduseksami kohustust.
Ta tõi näite, et mõni juht sai oma juhtimisõiguse näiteks 1980. aastatel, aga praeguseks on muutusi olnud väga palju.
Lisaks rääkis Sauk, et ta loodab tulevikus Eestis näha nii keskmise kiiruse kaameraid kui ka eravärvides patrullautosid, mis kontrollivad vastu sõitvate autode kiirust ning kindlustuse ja ülevaatuse kehtivust nõnda, et trahviteade jõuab enne kohale kui patustanud juht, aga näiteks kiiruskaamera ees põhjendamatult pidurdajatega vahetult tegelemist ta otstarbekaks ei pea.
Äripäeva raadio saates “Kuum tool”, kus
Priit Sauk külalise toolil istus, tekkis arutelu selle üle, kas ajal, mil kiiruseületajatega tegeletakse üha laialdasemalt ja karmimalt, pole mitte vajalik pöörata tähelepanu ka näiteks neile juhtidele, kes kiiruskaamera ees aeglustavad hoo märgatavalt alla lubatu. Saatejuht esitas väite, et sellised juhid on juba aastaid olnud peamine põhjus, miks Tallinna–Tartu maanteel saab ühtlane liiklusvoog lõhutud ning tekivad kolonnid ja möödasõidud.
“Ma olen 200% nõus, et teatud liiklejad ehmatavad või püüavad olla nendes kohtades rohkem kui korralikud,” ütles Sauk, kuid märkis siiski, et ta ei tähtsustaks seda üle. Ta soovitas olla niisuguste liiklejate suhtes andestav ja vajadusel muuta oma hoiakuid.
Transpordiameti juht leiab, et põhjendamatult pidurdajate muret võiks aidata lahendada see, kui asendada nn kohtkaamerad järk-järgult moodsamate meetoditega.
“Võib-olla tänane lahendus peaks olema hoopis selline, et iga liikleja teab, et iga vastutulev auto võib olla politseisõiduk, mille kaamera mõõdab sinu kiirust ning hindab ära, kas sul on kindlustus ja tehnoülevaatus olemas. Ja enne, kui koju jõuad, on tšekk juba arve peal. Ma arvan, et see parandaks oluliselt sellist tõmblemist ja ka kiiruskäitumist,” rääkis Sauk.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome pealinnas Helsingi ei ole registreeritud aastal jooksul ühtegi liiklussurmaga lõppenud õnnetust, linn peab peamiseks teguriks vähendatud kiiruspiiranguid.
Tallinn kehtestas Lasnamäel remonti vajavale Vesse viaduktile 30tonnise massipiirangu, mis on pannud silla läheduses tegutseva rasketehnika vedaja kolimise peale mõtlema.
Laulupeo nädalavahetusel lõi kireleegid lõkkele politsei kampaania, kus ajutise kiiruspiirangu rikkumist fikseeris kaamera ja määras lõpuks trahvi rohkem kui poolele lauluväljakust möödunud autojuhtidest. Äripäeva ajakirjanikud vaidlesid selle üle, kes on süüdi.
Jah, neljarajaline maantee on turvaline, kuid sellele jõudes ei maksa aju välja lülitada, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Raha kaotab väärtust ja maksud tõusevad. Paljud Eesti investorid seisavad silmitsi sarnaste küsimustega: kuidas säilitada kapitali ja kaitsta seda Euroopa majanduse stagnatsiooni eest, kuidas investeerida sularaha või krüptovaluutat legaalselt ja konfidentsiaalselt, kuidas liikuda edasi kohalikelt turgudelt, mille tootlus on 3–4%, kui maksukoormus kasvab ning kinnisvara hinnad lähiaastatel ei tõuse? Kinnisvara tootlus Eestis või Saksamaal on maksimaalselt 3–4% aastas. Sellised investeeringud ei toimi – eriti juhul, kui eesmärgiks ei ole pelgalt raha säilitamine, vaid selle kasvatamine.