Palgalõhe ravi

Palgalõhet mõjutab kõige suuremal määral naise tööpanuse vähenemine seoses emaks saamisega ja ühiskonna suhtumine naistesse – eelarvamus, et kõik naised saavad ühel hetkel emaks. Tööandjate suhtumine emakssaamisesse ei mõjuta mitte ainult emasid, vaid takistab edasi jõudmast ka lasteta naisi, sest tööandja arvestab ka lasteta naiste pädevuse sisse emakssaamise võimaluse.

Võimalik, et sellise eelarvamusliku suhtumise pärast jääb nii mõnelgi naisel töökoht või palgatõus saamata, tööülesanded usaldatakse pigem mehele ja koolitusraha investeeritakse pigem meestesse.

Palgalõhe vähendamiseks on vaja teadvustada seoseid naise tööedukuse ja selle vahel, kuivõrd mees osaleb laste kasvatamises. Naine ei pea olema alati see, kes haige lapsega koju jääb või lapsele lasteaeda järele läheb. Mida suuremal määral mees osaleb laste kasvatamises, seda rohkem on emaks saanud naisel võimalik panustada tööl – suurem tööpanus, suurem palk ja kõrgem positsioon. Riik peaks suunama lapsehoolduspuhkuse kasutamist nii, et ka mees oleks teatud aja lapsega kodus (näiteks kolm kuud).

Kuigi emapalk teeb emakssaamise otsuse lihtsamaks, pole vähem tähtsamad mehhanismid, mis soodustavad emade naasmist tööturule. Ühiskond peab sallivamalt suhtuma töötavasse emasse ja mitte vastandama emaks saanud naise töötamise soovi hea ema rollile. Palgalõhe vähendamise seisukohast on hädavajalik ühiskonna soosivam suhtumine ema rollidesse (kodune ema, osalise ajaga töötav ema, täiskohaga töötav ema). Kõik emarollid on vajalikud. Samamoodi võiks küsida, kas hea isa on ainuüksi see isa, kes teenib teatud palganumbri või hea isa on see isa, kes lapse kooli viib, temaga jalgpalli mängib ja ema toetab. Hea ema ei pea ema olema lapsega kodus 24/7. Hea ema ollakse ka siis, kui ema asendab kodus isa, vanaema või lapsehoidja – kui laps on hoitud.

Samaväärse tööpanuse eest peab olema samaväärne palk nii mehel kui naisel; erineva tööpanuse eest on põhjendatud erineva palga maksmine. Samaväärse töö eest samaväärne palk eeldab, et tööpanused on mõõdetavad.

Riik ei tohi reguleerida palga suurust, aga riik peab tagama, et võrdväärne töö tähendab võrdväärset palka. Alustada võiks riigisektorist ja kasutama hakata elektroonilisi tööpäevikud, kuhu iga päev kantakse sisse tehtud tööd ja selleks kulunud aeg. Sellised süsteeme kasutatakse juba praegu eraettevõtetes töötajate ja töökorralduse tõhususe hindamise eesmärgil. Kirjeldatud elektrooniliste tööpäevikute kaudu on võimalik suuremal määral objektiivselt hinnata, kellel ja kui kaua tööülesannete täitmiseks aega kulub ning kuivõrd võrdväärse töö eest makstakse võrdväärset palka. Tööjuhendeid konkretiseerides ja on võimalik saavutada, et tööpanuse mõõtmine ei hõlma ainult tükitööd. Esmapilgul võib elektrooniline päevik tunduda hirmsa kontrollimisena, aga tegelikkuses aitab ressursi kaardistamine hinnata iga töötaja panust paremini ja muuta tööprotsessi efektiivsemaks.

Palgalõhe vähendamisele aitab kaasa palkade täielik avalikustamine avalikus sektoris ja osaline avalikustamine erasektoris. Avaliku sektori palgaandmed võiksid olla kättesaadavad iga asutuse kodulehel kõigile ja erasektori palgaandmete kohta võiks riik koostada regulaarselt ülevaateid. Need võiksid sisaldada palgainfot sektori, piirkonna, vanuse, töökogemuse põhiselt ja välja tuua mehe ning naise palga. Avalikustamise mõte seisneb selles, et turul oleks rohkem informatsiooni palganumbrite kohta, ja see julgustab töötajaid palka juurde küsima.

Suur osa madala palga saajaid ei tea enda töö väärtust. Seda võib pidada nende endi rumaluseks, aga ühiskond peab endalt küsima, kas soovime turule paisata rohkem informatsiooni (mingis mõttes piirata turumajandust) või mitte paisata seda infot turule ning lasta inimestel rabada mitmel töökohal, jätta kodu unarusse, võtta võlgu ja esitada sotsiaaltoetuse saamise taotlusi.

Palganumbrite avalikustamise näol on tegemist riigi sekkumisega, aga ka sotsiaaltoetuste väljamaksmise näol on tegemist riigi sekkumisega. Mida vähem segab riik end inimeste elu, seda parem. Palganumbrite osaline avalikustamine tundub vähema sekkumisena võrreldes sotsiaaltoetuste väljamaksmisega. Kui osaline palganumbrite avalikustamine tagab teatud hulgale inimestele parema toimetuleku töötamise kaudu, siis tuleks palganumbrid välja pakutud viisil avaldada.