Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksustame, ei maksusta, maksustame!

    Maret HallikmaFoto: Meeli Küttim

    Ettevõtjad ei saa oma tegevusi planeerida, kui ühel päeval planeeritakse ühte maksu, teisel päeval mitte, kolmandal päeval tuleb mingi kolmas idee mängu, kirjutab advokaat Maret Hallikma.

    Peale IRLi juhi vahetust valitusliidu poolt välja käidud teade, et pandutulumaksu sellisel kujul ei tule, mõjus ettevõtjatele kergendavalt ehk ainult hetkeks, sest siis selgus, et uue maksuobjekti kehtestamisest siiski ei loobuta, ainult, et see tuleb mingil teisel kujul. Pühapäevasel pressikonverentsil aga teatas peaminister, et maksu ikka ei tule.
    Kujunenud olukorda võiks nimetada koomiliseks, kui tegemist ei oleks niivõrd olulise teemaga. Iseenesest on tore teadmine, et maksu ei tule. Aga kas ikka ei tule? Rahandusminister on varasemalt panditulumaksu presenteerinud, kui vahendit, mis takistaks kasutamast väidetavalt laialt levinud skeemi, kus laenude abil viiakse kasum maksuvabalt (Eestist) välja. Nüüd tekib küsimus, et kas valitsusliit jõudis nüüd siiski järeldusele, et probleemi ei ole? Või probleem on, aga seda asutakse lahendama kuidagi teisel viisil? Kui jah, siis millisel? 
     
    Puudutab paljusid
    On selge, et planeeritud maksumuudatus oli ja on teema, mis puudutab paljusid, eriti keskmiseid ja suuremaid Eesti ettevõtjaid, rahvusvahelisi ning ka ainult Eesti kapitalil põhinevaid kontserne. Planeeritud kujul tekitas maks palju küsimusi ja probleeme. Näiteks ähvardas kontsernisiseste tagatiste andmise maksustamine kinni keerata võimaluse emaettevõtja tasemel pankadelt soodsama intressiga laenu saada nii, et laenu tagatiseks oleks tütarühingute varad. Küsimusi tekitas ka regulatsiooni jäikus osas, mis ei võimaldanud laenu tagasi maksmisel tulumaksukohustust ümber arvestada ja maksu tagasi saada, nagu seda võimaldab praegu offshore´dele antud laenu osas kehtestatud reeglistik.  Mõtlemise kohti oli veelgi.
    Õhus on siiski küsimus, mis saab edasi. Valitsus räägib vajadusest majandus seisakust välja tuua. Aga kuidas see on võimalik, kui ettevõtjad ei saa oma tegevusi planeerida, sest ühel päeval planeeritakse ühte maksu, teisel päeval mitte, kolmandal päeval tuleb mingi kolmas idee mängu. Ja seda kõike ikka käigu pealt nii, et ministeeriumi ametnikele antakse eelnõu väljatöötamiseks tähtaeg : „Mõelge midagi välja homme õhtuks“. Rääkimata sellest, et seaduse mõjude kohta põhjalikum analüüs valmiks.
    Tegelikult tuleks kõigepealt üle vaadata koalitsioonileppe punkt, mis näeb ette suure mõjuga maksumuudatus(t)e kehtestamist äärmiselt lühikese aja jooksul. Senine tulumaksusüsteem on kehtinud juba pea kakskümmend aastat. On täiesti arusaamatu, miks nn varjatud kasumijaotamine laenude näol äkki nii põletavaks probleemiks muutus, et maks tulnuks kehtestada üleöö? Ettevõtluskeskkonnale ei ole midagi kahjulikumat kui selline edasi-tagasi sahmimine, mis eelmise aasta novembrikuust alates lahti on läinud.  
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.