Mari Saat • 7. juuni 2017 kell 5:15

Jüri Ratas – Kung Fu Panda

Kung Fu Panda  Foto: PantherMedia/Scanpix

Nii kui näen Jüri Ratast, tuleb mulle kohe meelde Kung Fu Panda. Ja Kung Fu Panda on ju väga sümpaatne, kuigi mul ei ole mingeid erakondlikke eelistusi, kirjutab kirjanik Mari Saat.

Kuidas suudab Ratas võidelda või kokku leppida kõigi nende tegelastega, kes tal seal erakonnas on – seda mina küll ei oska arvata. Kui palju on tal seal neid Oudekki Loonesid ja Yana Toomisid, kes avalikult või vargsi teatud tähtpäevadel Georgi linti kannavad? Asi pole ju ilusas lindikeses, vaid selles, et see väljendab impeeriumi igatsust-ihalust. Loogiliselt lähenedes tähendab see ühtlasi seda, et inimene, kes seda kannab, igatseb Eestit näha kord jälle Vene impeeriumi koosseisus?

Aga mis peab tegema Ratas – ta ei saa ju kõiki neid inimesi, kes seda endamisi ihalevad, oma parteist välja visata? Ja ei saa ka Mihhail Korbi pähe auku puurida, et kontrollida, kumba juttu ta ise tõsiselt võtab, kas seda, mis rääkis vene keeles, või seda, mis eesti keeles. Väga võimalik, et mõlemat – nii nagu ütles ühes ETV-usutluses üks Narva venelane: niikaua, kui Narvas on elu jõukam kui Ivangorodis, tema küll Venemaale tagasi ei taha.

Selle tõttu on maksupoliitika tõsine asi – juba iseenesest on vaesele Eestile raske see 2%, mis me sõjaväkke peame panustama. Aga kõik me, kes tahame iseseisvat Eestit, saame aru, et teisiti ei või. Rikkad riigid nagu Saksamaa ütlevad, et neil selleks raha ei jätku.

Astmeline tulumaks, nii nagu see praegu on meil nüüd kehtestatud, on minu meelest küll leebe (leebem näiteks kui USAs – kui ma ei eksi?).

Ülejäänud muudatused maksustamises? Mina oma peaga – kuna olen loomult väga ettevaatlik – oleksin püüdnud vist neid alkoholiaktsiise natuke leebemalt sisse viia, mõeldes just Lätile. Tean, kuidas juba vanasti, mõnikümmend aastat tagasi, rootslased Göteborgist kaubareise tegid – üle Taani väina Helsingöri. Ikka bussitäite kaupa. Rikkaid riike see kaubaturism nii eriti ei kõiguta. Aga meie pole ju rikkad.

Mis mulle sümpaatne tundub – paistab, et praegune valitsus ei ole nii hirmus jäik, kui oli viimastel aegadel Reformierakond. Et ta on võimeline ka tagasi tõmbama neid järske muudatusi, mis on teha tahtnud.

Eks see Eesti riik ole oma eelarvega ja maksupoliitikaga nagu Eesti üksikema oma palganatukesega – hoia kokku elektrilt või piira duši all käimist või jäta ostmata juust ja maasikad – ikka ei venita välja…

Hetkel kuum