Mari Mets • 15. juuni 2017
Jaga lugu:

Altkäemaks on ajaraisk

Kohtuprotsessil osalemine tähendab süüdistatavatele palju-palju istumist ja mitte midagi tegemist.  Foto: Andras Kralla

Altkäemaksu andjate eesmärk on saada ihaldatav hüve kõige otsemat teed pidi, kuid kohtussejõudmine tähendab hullu ajaraiskamist, kirjutab ajakirjanik Mari Mets.

Ajaraisk tuleb siis, kui altkäemaksuga vahele jääda. Tegelikult piisab isegi politsei silmis kahtlasest käitumisest, et altkäemaksu andmise, võtmise või vahendamise süüdistus saada. Võib-olla on see ühele tippvormis ärimehele vaat et suuremgi karistus kui häbimärk, mis kleepub külge imekiiresti, kui kolesõna „altkäemaks“, tuntud korruptantide ja eduka ettevõtja nimi ühes lauses kokku pannakse.

See lugu räägib Edgar Savisaarest ja tema ulatusliku altkäemaksu protsessi kaassüüdistatavatest poliitikutest-ettevõtjatest, kes on suure osa lõppevast nädalast Liivalaia tänava kohtumaja saalis number 103 esipingis jalga kõlgutanud. Seal pinnivad Savisaare kaitsjad kohtueksperdist arsti, kui tihti peaks Savisaarele pikkadel istungipäevadel magamispause võimaldama ja millal peaks talle kiirabi kutsuma. Ette loeti ka Savisaare ravimi infoleht ja päriti täpset selgitust, kuidas EKG-aparaat töötab.

Seda kuulavad pealt kõik kohtusaalis viibivad advokaadid ja süüdistatavad. Kohtuprotsess pole tegelikult õieti alatagi saanud, ükski avakõne pole kõlanud. Ükski advokaat peale Savisaare omade pole saanud oma esindatava eest kosta. Neli tippettevõtjast süüdistatavat – Hillar Teder, Alexander Kofkin, Vello Kunman ja Aivar Tuulberg; kaks keskerakondlast – Kalev Kallo ja Priit Kutser – ning üks vahemees, Villu Reiljan; lisaks üks roteeruv keskerakondlane, sest samuti süüdistuse saanud MTÜ Eesti Keskerakond vajab oma esindajat – istuvad pikki päevi kõval kohtusaali pingil, tegemata mitte midagi.

Kuna kohtusaali lindistustehnika kipub liiga paljude sisse lülitatud elektrooniliste seadmete koormuse all tõrkuma, ei saa ärimehed-poliitikud isegi telefoniga mängida või e-kirju lugeda, oma arvukates firmades vähemalt n-ö tulekahjusid kustutada. Nad lihtsalt istuvad seal, lipsud ees.

Kui ilmselt aastate pikkuseks veniva kohtuprotsessi tulemusel langetab kohus otsuse, et tegelikult on kõik neli täitsa puhtad poisid, on nad – rääkimata närvikulust ja mainekahjust – saanud juba korraliku karistuse. Kui aga prokuratuuri esitatud süüdistus leiab tõendamist, on säärane passimine neile paras. 

Aeg on kallis, tippärimeeste aeg ülikallis. Mõelda vaid kõiki neid (loodetavasti ausaid) tehinguid ja arenguid, mis Eesti äris sündimata jäävad, sest tegijad peavad lihtsalt kohtupingis passima. Üle saja istungi on veel ees.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas