Tõnu Mertsina • 25. august 2017 kell 4:15

Paar aastat paremat elu

Köögiviljad ja hoidised  Foto: PantherMedia/Scanpix

Kuigi tugev välisnõudlus peaks lähiaastatel püsima, võib selle mõningast nõrgenemist oodata 2019. aastal, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eesti majanduskasv on kiirenenud meie kaubanduspartnerite tugevama impordinõudluse toel. See annab meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportida, mis omakorda suurendab nende loodud lisandväärtust. Kuna Eesti töötleva tööstuse – meie peamise eksportiva tööstusharu – ettevõtted suunavad välisturgudele 70% käibest ning eksport kokku moodustab Eesti majandusest 80%, mõjutab välisnõudlus Eesti majanduse käekäiku kõige enam.

Kuigi euroala majandus, kuhu läheb ligikaudu pool meie ekspordist, on tasapisi paranenud juba 2013. aasta algusest, hakkas sealne impordinõudlus järsemalt kasvama alles möödunud aasta keskpaigast. See andis tugevama hoo ka Eesti ekspordile ja majanduskasvule. Kaubandusmahtude kasv on viimastel kvartalitel paranenud kogu maailmas.  

Mis siis sellise kasvu põhjuseks on ja kui kaua see võib kesta?

Kui USA ja Hiina majandus on juba pikemat aega maailma majanduskasvu tugeva panuse andnud, siis nüüd tuleb see üha rohkem Euroopast. Ka tärkavatel turgudel on loodud paremad majanduskasvu kiirenemise tingimused (näiteks on majanduskasv paranemas Indias, Brasiilias ja Venemaal). Hiina on suurendanud taristuinvesteeringuid, mis tugevdab riigi impordinõudlust. Isegi Jaapanis on üle pika aja majanduskasv kiirenenud. Keskpankade lõtv rahapoliitika, madalad laenuintressid ja varaostuprogrammid on aidanud paljudes riikides kaasa investeeringute ja impordinõudluse tõusule. Olukord tööturul on paranemas ning ka kindlustunne on eri majandussektorites suurem.

Euroala kosub

Euroala viimase majanduslanguse põhi oli neli aastat tagasi ja selle piirkonna majandustsükkel on veel kasvufaasis. See peaks tagama tugevama välisnõudluse vähemalt veel lähiaastateks. Välisnõudluse ja hindade kasv aitavad Eesti ettevõtete käibeid parandada, mis aitab leevendada kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. See aitab investeeringuid suurendada. Samuti peaks tootlikkuse kasv kiirenema ning selle vahe palgakasvuga väheneb või isegi kaob, mis parandab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet ja aitab neil rohkem eksportida.

Kuigi tugev välisnõudlus peaks lähiaastatel püsima, ootame selle mõningast nõrgenemist – eriti just 2019. aastal. See pidurdab veidi ka Eesti majanduskasvu. Samas peaks see praegust nn normaalsust arvestades veel üsna tugev püsima. USA majandustsükkel peaks varsti nõrgenema hakkama ja see mõjutab maailmamajandust. Keskpankade rahapoliitika järk-järguline normaliseerimine ehk intressimäärade tõstmine ja näiteks euroalal varaostuprogrammi lõpetamine võib samuti majanduskasvu pidurdada. Sellise poliitika kiirus ja sügavus sõltub mitmetest majandusnäitajatest, eriti aga sellest, mis toimub inflatsiooniga. Praeguse seisuga võib prognoosida, et naftahinnad lähema paari aasta jooksul oluliselt ei kasva, mis aeglustab omakorda inflatsiooni kiirenemist ning keskpankade rahapoliitika normaliseerimist.

Majanduskasv ei ole riskivaba

Muidugi ei ole euroala ja maailmamajandus vaba riskidest, mis võivad praegust majanduse kasvuvõimekust oluliselt halvendada (näiteks protektsionismi ulatuslikum levik, euro prognoositust kiirem tugevnemine, riigivõlakirjade tootluste liialt kiire tõus, olukorra halvenemine Itaalia finantssektoris, Hiina kiirest laenukasvust tekkivad probleemid jm). Teisalt ei saa välistada ka selliste tegurite suuremat mõju, mis maailmamajandust hoopis tugevdavad (näiteks, tootlikkus kasvab oodatust rohkem, euroalal tehtavatel struktuurireformidel on tugevam mõju, majanduse kasvutsükkel osutub oodatust pikemaks jm).

Hetkel kuum