Google’i ja FB maksud löövad ka meie idusid

Kolm lahendust laual

Plaanitavad muudatused puudutavad otseselt ka Eesti ettevõtjaid (nt rahvusvaheliselt tegutsevaid start-up’e).Kui praegu on Eesti start-up’il võimalik tulu teenida üle maailma, makse makstes või mitte makstes ainult Eestis, siis muudatuste tulemusel tekiks neil maksukohustus ka tuluallikariikides ning seda sõltumata sellest, kas nad on seal füüsiliselt kohal. Arvestades, et Eesti on ettevõtjatele pigem asukohariik, mitte aga välismaistele ettevõtetele tuluallikariik, kaotab Eesti tõenäoliselt nende muudatuste tulemusel tulu.

See, millistel alustel võiks sellist tulu maksustada ja maksu jaotada, ongi olnud viimased viis aastat peamine aruteluteema. Kui OECD soovib luua üldkehtivaid reegleid, on viimasel aastal tajuda Euroopa Liidu survet seda küsimust iseseisvalt lahendada.

Euroopa Liidus kaalutavaid lahendusi on praegu kolm: käibe pealt arvutatud maksukohustus, tulumaksu kinnipidamine või virtuaalse püsiva tegevuskoha ja kasumi omistamise põhimõtete kasutamine. Eesti pooldab viimast varianti ning Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania on avaldanud toetust käibelt arvutatud maksule. OECD üritab ELi initsiatiivi tagasi tõmmata ja soovitab luua üldisemaid reegleid, sest käibelt arvutatud maksuga hakataks maksustama ka kahjumlikke ettevõtteid.

Kõikidel variantidel on omad plussid ja miinused, kuid ma kaldun nõustuma rahandusministeeriumi arusaamaga, et rahvusvahelise maksunduse reeglitega sobiks kõige paremini kokku (virtuaalse) püsiva tegevuskoha mõiste ja kasumi omistamise reeglite täpsustamine. Samas ei ole seda tõenäoliselt võimalik saavutada ilma tiheda koostööta OECDga, see eeldab omakorda kompromisse.

Teadaolevalt alustab OECD juba sel sügisel konsultatsioone võimalike lahenduste leidmiseks ning tuleb loota, et Eesti suudab eesistumise ajal hoida teemat tähelepanu keskmes, samas aga suurriike veidike tagasi, et ei loodaks midagi Euroopa-spetsiifilist, mis ei pruugi sobituda rahvusvahelise maksunduse konteksti.