• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 30.09.17, 08:15

Pangad jahutavad kinnisvaraturgu

Tänu kommertspankade aktiivsele sekkumisele on praegune investeerimiskliima küllaltki tasakaalustatud. Ainus riskisektor on kommertsvarad, kuhu sisenevad agressiivselt hästi kapitaliseeritud kinnisvarafondid, kirjutab ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder.
Tallinnas ehitatakse.
  • Tallinnas ehitatakse. Foto: Andres Haabu
Üldine investeerimiskliima on positiivne, investeeringute turu käive oli küll veidi väiksem kui rekordaastal 2015, kuid võrreldav eelmise aastaga. Ka tootlused  on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Jätkuvalt madalad intressid soosivad positiivset investeerimiskliimat.
Niisiis võib öelda, et kinnisvara investeerimisturul ei ole olulisi muutusi  toimunud. Kui vaadelda näiteks ärikinnisvara investeeringute turgu numbrites, siis 2017. aasta investeeringute maht oli suurusjärgus 200 miljonit, mis liigub eelmise aasta tempos (2016 oli maht umbes 410 miljonit eurot).
 
Turg on ikka aktiivne ja huvilisi jagub. Tõsi, mõnes kinnisvarasektoris on riskid järjest suurenemas. Paradoksaalsel moel ei ole aga riskid seotud mitte enama pakkumisega, vaid just pakkumise vähesusega, mis sunnib vaba raha suure hulga ja ostjate suure konkurentsi tõttu ostjaid ostma vara suurema riskiastmega, st vara endaga seotud riskidele (juhtimine, lepingud jne) pööratakse vähem tähelepanu.
Kui tihti märgitakse, et turg on aktiivne seetõttu, et pangad pumpavad sellesse laenuraha, siis tegelikult peaks praeguses turusituatsioonis kiitma just panku, sest mitmete laenamist puuduvate regulatsioonide tõttu on pangad laenamisel oluliselt konservatiivsemad ja hoidnud sellega kinnisvaraturgu üle kuumenemast. Kui laenusaamine oleks praegu sama lihtne kui kümme aastat tagasi, oleksime kinnisvaraturul ilmselt juba taas kontrollimatus kinnisvarabuumis.
Suuremad riskid
Kinnisvarasektorid on praegu veel üsna kontrollitavad ja kohalik turg suudab ennast ise reguleerida. Nii näiteks toimus elukondliku kinnisvara turul väike hinnakorrigeerimine mõni aasta tagasi ja praegu käib lao-ja tootmispindade pakkumise korrigeerimine.
Suuremad riskid on ärikinnisvara sektorites (nt büroopinnad), kuhu voolab rohkelt mitmesuguste fondide vara raha, mis otsib endale ükskõik mil viisil investeerimist – mis sunnib varasid ostma suurema riskiastmega. Ja kuna valmis rahavoo objekte napib, siis on rahavoo investorid hakanud suunama pilke varade arendussektorisse ja võivad selle tasakaalust välja viia.
Kuigi kinnisvaraturg tundub olevat üldiselt tasakaalus, siis peab arvestamata, et turg ei ole kaitstud väliste globaalsete muutuste vastu. Hea investeering peaks vastu pidama ka ajutisele rahavoo muutusele või intressitõusule.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele