Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Terroriga töökohal ei tule leppida

    Jaanika TohvFoto: Erakogu

    Konkurentsieelis on neil ettevõtetel, kus töötaja vaimse tervise teema on laual juba praegu, kirjutab Talent Milli asutaja Jaanika Tohv.

    Mis tahes ettevõtte eesmärgiks peab olema inimest väärtustav suhtumine kogu ettevõttes, alustades juhist ja/või juhtkonnast. Kui juht on seda meelt, et töötajate vaimne tervis on prioriteet (sh töövõimetuse ja töötaja puudumisega kaasnevad kulud), siis on mõistlik alustada konkreetse vastutaja leidmisega organisatsioonist või värvata inimene, kellel on selles valdkonnas nii teadmised kui kogemus. Alles siis saab töötaja jaoks ka päriselt midagi muutuda.
    Töösuhtes on kõige sagedasemad vaimse tervise probleemid seotud vajadusega optimaalse inimeste hulgaga kõik nõutavad vajalikud tööd tehtud saada. Sageli ei võeta lahkunud töötaja asemele uut (et kulusid kokku hoida) ja töö jaotatakse ära olemasolevate töötajate vahel. Vahel on see õigustatud, ent tihti mitte. Töökoormus kasvab, lisaaega võetakse puhkeaja arvelt. Töötaja väsib ja tekib stress, halvemal juhul juba läbipõlemine ja depressioon. Juhid on sellises olukorras nagu kahe tule vahel – kas kasuminumber või inimene? Sõltub juhi küpsusest, kuidas olukorrale läheneda nii, et kõik terveks jääksid ning organisatsioon toimiks.
    Töötajate vaimse tervise eest hoolitsemist kasutatakse ühe osana tööandja väärtuspakkumisest või ettevõtte tööandjabrändi kujundamisel. Sageli aga on see vaid lause strateegiadokumendis. Juhid peaksid aga teadvustama, et tööandja tegelik käitumine on see, mis tagab, et töötaja loob ettevõttele suuremat tulu ning mis turul pikaajalise maine kujundab. 
    Kui terroriseerija on juht ise
    Oma kogemusest saan tuua näite, kus ettevõtte juht ise töötajaskonda vaimselt terroriseerib. Selle tulemusena lahkusid aastate jooksul paljud spetsialistid ja juhid, sisekliima ning maine tööturul sai rikutud. 
    Tänapäeva juht oskab või õpib kahjusid ennetama (mis on seotud töötajate väärika kohtlemisega), alles siis saab hakata tekitama tulusid, mis kaasnevad meeskonna väärtustamise, õiglase kohtlemise ja tõeliselt inimkeskse juhtimisega.
    Üks oluline vaimse tervise mõjutaja töökohal on töökiusamine (psüühiline vägivald). Enamasti lõpevad sellised lood töötaja lahkumisega ettevõttest – see on töötaja ja juhi või siis kolleegi vaheline konflikt, mis paljuski toimub tagaselja ja jääb nähtamatuks. Sageli ei saa teise suhtes psüühilist vägivalda kasutav inimene sellest ise arugi. Mitte kõik inimesed aga ei leia endas alati jõudu, et väljakannamatuks muutunud töölt lahkuma, nii töötatakse aastaid vaimse terrori all.
    Ettevõtetes ei ole enamasti inimest, kelle poole töökiusamise juhul abi saamiseks pöörduda. Kui oma meeskonnas sobiva väljaõppe ja oskustega inimest ei ole, on lahenduseks selline inimene värvata või osta teenus sisse. 
    Vaimse tervise tagamine organisatsioonis on kahepoolne protsess. Selle eest vastutavad nii töötaja kui tööandja, ent jõupositsioon on kindlasti tööandjal. On oluline, et ettevõtte (personali)juht teadlikult toetab vaimse ja füüsilise tervise kitsaskohtade tuvastamist organisatsioonis, valib kindla inimese, kes kaardistab olukorra ja koostab toimiva tegevuskava vaimse ning füüsilise tervise teemadega tegelemiseks. 
    Teedrajavad juhid julgevad konfliktidele silma vaadata ja teemadega tegeleda. Nad on valinud organisatsiooni pädevad inimesed, et töötajate vaimse tervise teemaga reaalselt samm-sammult tegelema hakata. Oluline on seeme idanema panna, siis on lootust, et ühel päeval kasvab sellest suur ja lopsakas taim.
  • Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.