Epp Vodja • 10. november 2017
Jaga lugu:

Festera loojad Joonatan Oras, Sandra Võsaste, Kris-Robin Sirge ja Kevin Reisenbuk Brüsselis võistlusel stendivoorus.
Festera loojad Joonatan Oras, Sandra Võsaste, Kris-Robin Sirge ja Kevin Reisenbuk Brüsselis võistlusel stendivoorus.  Foto: Junior Achievement Eesti

Kuigi õpetajaskonna vananemine teeb muret, suudavad meie koolid pakkuda Euroopas vägagi konkurentsivõimelist ettevõtlusharidust, kirjutab Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja.

Mure vananeva õpetajaskonna pärast on haridusalal töötavatele inimestele tõeline probleem juba pikka aega. Gümnaasiuminoortega rääkides selgub, et õpetajakutse köidab neist väga väheseid, klasside kaupa ei maini seda oma eluvalikuna mitte üks noor. Õpetajatöös nähakse vaid varjukülgi ning avalikkus, kaasa arvatud meedia, vaid süvendab koolilõpetajates neid hoiakuid. Kust peakski noor inimene saama innustust õpetajaks saamiseks, kui räägitakse vaid sellest, kui raske töö see on ning kui vähe palka õpetajad saavad?

Ettevõtlushariduses on asjad õnneks pisut teistmoodi. Õpetajaid selleks valdkonnaks ei valmista senini ette ükski kõrgkool, kuigi majanduse ja ettevõtluse aluseid õpetatakse praegu umbes 200 koolis. 

Olen kuulnud sageli väidet, et asjad ettevõtlusõppes on halvad, kuna koolides õpetavad seda ainet ilma ettevõtluskogemuseta õpetajad. Tegelikult ei ole olukord sugugi halb. Eesti ettevõtlusharidus on mitme näitaja poolest Euroopa esirinnas, seda nii levikult kui ka tulemuste poolest. Oleme nii 10 kui 15 aasta lõikes Euroopa õpilasfirmade võistluse edukaim riik, edestades nii Rootsit, Suurbritanniat, Saksamaad kui ka Šveitsi.

Eesti on ainus riik, kellel on kümne viimase aasta jooksul ette näidata kolm võitu. Viimase tõi ära sel aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirma Festera. Kui Euroopas tuli Festera kinnitusel võit ülekaalukalt, siis Eestis üsna napilt kahe väga tugeva konkurendi ees. Eesti igapäevane ettevõtlusõpe on väga heal järjel ning seda ei saa saavutada ilma heade õpetajateta.

Meie ettevõtlusõppe tugevusest annab tunnistust ka Euroopa eksami läbimise kõrge tase. Juba paar-kolm aastat on õpilasfirma programmi lõpetanutel võimalik oma teadmisi Euroopa teistega võrrelda Euroopa ühtse eksami ESP kaudu ning Eestis on tunnistuse saanute protsent alati üle 70.

Ettevõtlusõppes on parim variant, kus iga õpilasfirmaga tegeleb vähemalt kaks inimest: õpetaja ja ettevõtlusest pärit inimene. Õpetaja õpetab teooriat, jälgib õpilasfirma nõuete täitmist, aitab välja rasketest olukordadest. Ärimentor loob seose tõelise äriga. Õpilased naudivad mentoritega koostööd ning neile on tõeline elamus näha sedagi, kuidas kogemustega õpetaja ja noor mentor omavahel mõne lahenduse üle vaidlema lähevad. Nad õpivad, et ettevõtluses ongi mitmeid teid ning nemad peavad otsustama, millise neist valivad. Mentoritena tulevad õpetajatele sageli appi endised õpilasfirma tegijad, kes on oma elu juba mingil määral ettevõtlusega sidunud. Viimastel aastatel on aga ilmnenud uus tendents: mitmed paar aastat mentoritena tegutsenud noored on ka ise asunud koolides tööle ettevõtlusõpetajatena.

Teine aspekt ärimentori kõrval on õpetaja iga aastaga suurenev kogemus õpilasfirma juhendamisel. Esimesel aastal, kui õpetajal on pagasis vaid meie ettevõtluskursustel omandatu, on tõepoolest raske. Edasi läheb järjest kergemaks. Kui õpetaja süveneb oma õpilasfirmade probleemidesse, omandab ta samuti õpilasfirma kaudu ettevõtluskogemuse. Kui tal on juhendada 2-3 õpilasfirmat, on tal viie aastaga läbi mõeldud juba kümne või enama väga erineva ettevõtte areng ja probleemid ning saadud märkimisväärne kogemus.

Eesti ettevõtlushariduses on praegu hea aeg. Igal aastal tuleb juurde erinevas vanuses ettevõtlusõpetajaid. Ärimentorid tõstavad õpetuse taset ja on ka taimelava uute õpetajate tulekuks. Noortele enamasti ettevõtlusõpe meeldib, kui see on koolides praktiline, mitte vaid neile kaugeks jääv teoreetiline äriplaani tegemine. 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt