• Jaga lugu:

    Pandikiri loob uusi võimalusi

    Heili VeskimeisterFoto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

    Pandikirjade õigusliku reguleerimise siht on tekitada juurde uus võimalus rahaturgudelt kapitali kaasata, kirjutab vastavuskontrolli spetsialist Heili Veskimeister.

    Novembri alguses allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu rahandusminister Brüsselis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärgiks on kolme riigi kapitalituru regulatsioonide ühtlustamine ja investeerimisega seotud tõkete kõrvaldamine. Kokkuleppe alusel on üheks esimeseks konkreetsemaks projektiks luua pandikirjadele Baltikumis ühtne õiguslik raamistik.
    Kommertspankadel on ka praegu alternatiivina hoiustest saadavale rahale ning emapankadest saadavale tagamata krediidile võimalik kapitali kaasamiseks emiteerida võlakirju, ent nt kriisi ajal, kui väheneb usaldus pankade maksevõimesse ja nende võimesse täita kohustuslikke kapitalinõudeid, võivad sellised instrumendid sattuda löögi alla. Pandikirjad on aga eri liiki võlakirjad – pankade emiteeritavate võlakirjadega, mille tagatiseks võivad muu hulgas olla nende väljastatud hüpoteeklaenud, avaliku sektori võlakohustused või muu vara.
    Pandikirjade õigusliku reguleerimise üheks eesmärgiks on seega tekitada Eestis tegutsevatele kommertspankadele täiendav instrument rahaturgudelt kapitali kaasamiseks. See ühelt poolt suurendab finantsstabiilsust, sest võimaldab pankadel (eriti keerulistel aegadel) end stabiilsemalt finantseerida ning vältida võimalikku likviidsuskriisi. Teiselt poolt tekib laenusaajatel suurem tõenäosus saada pankadelt finantseerimist ka majandus- ja finantskriisi ajal, sest pankade valmisolek väljastada laenu sõltub ka sellest, milline on nende võimekus ennast finantseerida ja millise hinnaga.
    Kuna pandikirjade emiteerimist hakkaks sarnaselt muudele Euroopa riikidele ka Eestis reguleerima spetsiaalne õigusraamistik, loob see täiendava säästmis- ja investeerimisvõimaluse (lisaks institutsionaalsetele investoritele) ka nö tavainvestoritele. Pandikirjade tagatisvara pakub pandikirjaomanikule piisavat tagatust ja halvima stsenaariumi, ehk emitendi pankroti korral on pandikirjaomanikul tagatiseks seatud varale eelisnõue. Seetõttu sobivad need instrumendid investeerimiseks ka riskitundlikumale osale elanikkonnast. Kuna Eesti elanikud ei ole seni harjunud võlakirjadesse investeerima ja reeglina piirdutakse üksnes hoiusega (tähtajaline hoius või raha arvelduskontol), siis on täiendava alternatiivi loomine tervitatav.
    Autor: Heili Veskimeister
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.