• Jaga lugu:

    Pandikiri loob uusi võimalusi

    Heili VeskimeisterFoto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

    Pandikirjade õigusliku reguleerimise siht on tekitada juurde uus võimalus rahaturgudelt kapitali kaasata, kirjutab vastavuskontrolli spetsialist Heili Veskimeister.

    Novembri alguses allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu rahandusminister Brüsselis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärgiks on kolme riigi kapitalituru regulatsioonide ühtlustamine ja investeerimisega seotud tõkete kõrvaldamine. Kokkuleppe alusel on üheks esimeseks konkreetsemaks projektiks luua pandikirjadele Baltikumis ühtne õiguslik raamistik.
    Kommertspankadel on ka praegu alternatiivina hoiustest saadavale rahale ning emapankadest saadavale tagamata krediidile võimalik kapitali kaasamiseks emiteerida võlakirju, ent nt kriisi ajal, kui väheneb usaldus pankade maksevõimesse ja nende võimesse täita kohustuslikke kapitalinõudeid, võivad sellised instrumendid sattuda löögi alla. Pandikirjad on aga eri liiki võlakirjad – pankade emiteeritavate võlakirjadega, mille tagatiseks võivad muu hulgas olla nende väljastatud hüpoteeklaenud, avaliku sektori võlakohustused või muu vara.
    Pandikirjade õigusliku reguleerimise üheks eesmärgiks on seega tekitada Eestis tegutsevatele kommertspankadele täiendav instrument rahaturgudelt kapitali kaasamiseks. See ühelt poolt suurendab finantsstabiilsust, sest võimaldab pankadel (eriti keerulistel aegadel) end stabiilsemalt finantseerida ning vältida võimalikku likviidsuskriisi. Teiselt poolt tekib laenusaajatel suurem tõenäosus saada pankadelt finantseerimist ka majandus- ja finantskriisi ajal, sest pankade valmisolek väljastada laenu sõltub ka sellest, milline on nende võimekus ennast finantseerida ja millise hinnaga.
    Kuna pandikirjade emiteerimist hakkaks sarnaselt muudele Euroopa riikidele ka Eestis reguleerima spetsiaalne õigusraamistik, loob see täiendava säästmis- ja investeerimisvõimaluse (lisaks institutsionaalsetele investoritele) ka nö tavainvestoritele. Pandikirjade tagatisvara pakub pandikirjaomanikule piisavat tagatust ja halvima stsenaariumi, ehk emitendi pankroti korral on pandikirjaomanikul tagatiseks seatud varale eelisnõue. Seetõttu sobivad need instrumendid investeerimiseks ka riskitundlikumale osale elanikkonnast. Kuna Eesti elanikud ei ole seni harjunud võlakirjadesse investeerima ja reeglina piirdutakse üksnes hoiusega (tähtajaline hoius või raha arvelduskontol), siis on täiendava alternatiivi loomine tervitatav.
    Autor: Heili Veskimeister
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.