Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi toeta ülikoolidest on kõrghariduse kadumiseni vaid üks samm

    Erik PuuraFoto: Tartu Ülikool

    Eduka ettevõtja algatatuna on ringlemas uus revolutsiooniline idee muudatusteks kõrghariduses: riik ei toeta enam kõrgharidust pakkuvaid ülikoole, ironiseerib Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura (PhD) Facebookis.

    Ülikoolide toetamise asemel paneks riik toetusraha inimeste erikontole, kust litsentseeritud õppeasutus selle endale saab, juhul kui inimene võiks soovida selles õppeasutuses õppida. Vähemalt millegi poolest erineksime kõikidest riikidest maailmas!
    Mis siis saama hakkaks? Sellise muudatuse korral võidaks turul uus ingliskeelne virtuaalne ülikool, millel oleks neli teaduskonda: majandusteaduskond, õigusteaduskond, IT-teaduskond ja esoteerika teaduskond.
    Samuti oleks selles ülikoolis kaks tugiüksust: ülitugevalt finantseeritud turundusosakond, mis osakud välja meelitab, ja templiosakond, mis diplomitele digitemplid paneb.
    Milleks humanitaarteadused (loe: eesti keel, kultuur ja ajalugu)? Teenimismudelit pole. Ökoloogia (loe: meie keskkonnaseisund)? Ökoloogid on ettevõtlusel ju suisa jalus. Hullem veel, muuseumid (loe: meie õppimine minevikust ja pärand järgmistele põlvedele)? See kõik töötaks kolossaalse miinusega.
    Majandus-, õigus- ja IT-teaduskond ei vaja virtuaalses ülikoolis seejuures üldse mingeid hooneid, igaühel on nutiseadmed olemas. Ülikooli sisseastumiseks pole vaja mingeid diplomeid ega eksameid – õppida võib igaüks ükskõik mis vanuses, sest eks igaüks ise teab, millal on ta valmis riigi kõrgharidusosaku ära kasutama. Õppida võib ükskõik millal, sest kursused on veebipõhiselt salasõnaga kättesaadavad. Ülikooli tuleb kohale tulla vaid üks kord, lõpueksamite sooritamiseks ja diplomi kättesaamiseks. Esoteerika teaduskonnas on siiski kohaletulek vajalik, sest on vaja õppida tunnetama väljasid, mida teadlased seni pole suutnud tunnetada.
    Kõikjal Euroopas, ka Eestis, on näidatud, et iga ülikooli pandud euro toob riigile otseselt ja kaudselt vähemalt 4–7 eurot tagasi. See on rahaline mõõde praegu, siiski sisu, mille alusel ülikoolid on läbi sajandite kestma jäänud, on veel palju sügavam.
    Ülikoolid ei ole vaid õppeasutused, et toota tööjõuturule ettevõtjate jaoks kasumit tekitavaid ühikuid. See on kogu Eesti ajalugu, kultuur, loodus, teadus (kvaliteetseks õppetööks tuleb olla teaduses esirinnas), riiklik alustala, mille segipaiskamisel kukub kogu kaardimaja ülikiiresti kokku. Sest järgmise sammuna jõutakse tõdemuseni, et kõrgharidust pole üldse vaja, internetist saab õppida küll – või siis antakse „osak“ otse ettevõtjale, et ta selle eest endale töötaja ette valmistaks.
    Ja me ei saa enam kunagi aru, et just üliõpilasaastatel, oma elu parimatel aastatel, areneb noor inimene ülikoolis teiste keskel selleks, kes ta on.
  • Hetkel kuum
Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Kuld lööb rekordeid ja ees võib olla veelgi tulusam metalliralli
Maailm on muutuste keerises ning keskpangad koguvad kulda, mis on väärismetalli hinda oluliselt kergitanud. Kuld pole siiski ainus metall, mis võib investorile lähiajal märkimisväärseid kasumit pakkuda.
Maailm on muutuste keerises ning keskpangad koguvad kulda, mis on väärismetalli hinda oluliselt kergitanud. Kuld pole siiski ainus metall, mis võib investorile lähiajal märkimisväärseid kasumit pakkuda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe juhi kohast ilma jäänud Veiko-Vello Palm läheb reservi
Diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm esitas kaitseväe juhatajale avalduse tegevteenistusest lahkumiseks, mille kindral Martin Herem rahuldas.
Diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm esitas kaitseväe juhatajale avalduse tegevteenistusest lahkumiseks, mille kindral Martin Herem rahuldas.
Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Automüüja: ministeeriumi impordipiirang kasutatud autodele tekitaks kindlasti probleeme
Kasutatud autode impordipiiranguga tuleb kindlasti probleeme, rääkis Nordauto juht Priit Ärmpalu Äripäeva raadios.
Kasutatud autode impordipiiranguga tuleb kindlasti probleeme, rääkis Nordauto juht Priit Ärmpalu Äripäeva raadios.
East Capital ostab Tänassilma logistikapargi tagasi
East Capital Real Estate Fond IV ostab Tallinna lähedal Tänassilmas asuva logistikapargi, mille nende teise fond oli kahe aasta eest Anders Andersoni ettevõttele Neoinvesteeringud müünud.
East Capital Real Estate Fond IV ostab Tallinna lähedal Tänassilmas asuva logistikapargi, mille nende teise fond oli kahe aasta eest Anders Andersoni ettevõttele Neoinvesteeringud müünud.
“On hirmu, samas on ka võimalusi.” Sõjakartus avab luksuskinnisvaras uued uksed
Luksuskinnisvara jõuab rohkem müüki, kuna osa inimesi tahavad naaberriigi Venemaa pärast paigutada oma raha mujale kui Eestisse. Turul on praegu ostjaid soosiv aeg, leiavad kinnisvaramaaklerid.
Luksuskinnisvara jõuab rohkem müüki, kuna osa inimesi tahavad naaberriigi Venemaa pärast paigutada oma raha mujale kui Eestisse. Turul on praegu ostjaid soosiv aeg, leiavad kinnisvaramaaklerid.