Artikkel
  • Jaga lugu:

    Riigi toeta ülikoolidest on kõrghariduse kadumiseni vaid üks samm

    Erik PuuraFoto: Tartu Ülikool

    Eduka ettevõtja algatatuna on ringlemas uus revolutsiooniline idee muudatusteks kõrghariduses: riik ei toeta enam kõrgharidust pakkuvaid ülikoole, ironiseerib Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura (PhD) Facebookis.

    Ülikoolide toetamise asemel paneks riik toetusraha inimeste erikontole, kust litsentseeritud õppeasutus selle endale saab, juhul kui inimene võiks soovida selles õppeasutuses õppida. Vähemalt millegi poolest erineksime kõikidest riikidest maailmas!
    Mis siis saama hakkaks? Sellise muudatuse korral võidaks turul uus ingliskeelne virtuaalne ülikool, millel oleks neli teaduskonda: majandusteaduskond, õigusteaduskond, IT-teaduskond ja esoteerika teaduskond.
    Samuti oleks selles ülikoolis kaks tugiüksust: ülitugevalt finantseeritud turundusosakond, mis osakud välja meelitab, ja templiosakond, mis diplomitele digitemplid paneb.
    Milleks humanitaarteadused (loe: eesti keel, kultuur ja ajalugu)? Teenimismudelit pole. Ökoloogia (loe: meie keskkonnaseisund)? Ökoloogid on ettevõtlusel ju suisa jalus. Hullem veel, muuseumid (loe: meie õppimine minevikust ja pärand järgmistele põlvedele)? See kõik töötaks kolossaalse miinusega.
    Majandus-, õigus- ja IT-teaduskond ei vaja virtuaalses ülikoolis seejuures üldse mingeid hooneid, igaühel on nutiseadmed olemas. Ülikooli sisseastumiseks pole vaja mingeid diplomeid ega eksameid – õppida võib igaüks ükskõik mis vanuses, sest eks igaüks ise teab, millal on ta valmis riigi kõrgharidusosaku ära kasutama. Õppida võib ükskõik millal, sest kursused on veebipõhiselt salasõnaga kättesaadavad. Ülikooli tuleb kohale tulla vaid üks kord, lõpueksamite sooritamiseks ja diplomi kättesaamiseks. Esoteerika teaduskonnas on siiski kohaletulek vajalik, sest on vaja õppida tunnetama väljasid, mida teadlased seni pole suutnud tunnetada.
    Kõikjal Euroopas, ka Eestis, on näidatud, et iga ülikooli pandud euro toob riigile otseselt ja kaudselt vähemalt 4–7 eurot tagasi. See on rahaline mõõde praegu, siiski sisu, mille alusel ülikoolid on läbi sajandite kestma jäänud, on veel palju sügavam.
    Ülikoolid ei ole vaid õppeasutused, et toota tööjõuturule ettevõtjate jaoks kasumit tekitavaid ühikuid. See on kogu Eesti ajalugu, kultuur, loodus, teadus (kvaliteetseks õppetööks tuleb olla teaduses esirinnas), riiklik alustala, mille segipaiskamisel kukub kogu kaardimaja ülikiiresti kokku. Sest järgmise sammuna jõutakse tõdemuseni, et kõrgharidust pole üldse vaja, internetist saab õppida küll – või siis antakse „osak“ otse ettevõtjale, et ta selle eest endale töötaja ette valmistaks.
    Ja me ei saa enam kunagi aru, et just üliõpilasaastatel, oma elu parimatel aastatel, areneb noor inimene ülikoolis teiste keskel selleks, kes ta on.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.