Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Värbamistoetust on vaja

    Marko UdrasFoto: Andras Kralla

    Välisvärbamistoetus on puuduv pusletükk, kuid puuduvaid tükke on veel teisigi, kirjutab kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

    Kui riik on otsustanud maksta tööandjatele välisvärbamistoetust, siis peaks toetusskeem laienema kõikidele välisspetsialistidele, mitte ainult IKT-spetsialistidele. Riik peaks kohtlema võrdselt tööandjaid, kes värbavad välismaa tippspetsialiste.
    Mais avaneb kõikidel tööandjatel, kes on võtnud välismaalt tööle IKT spetsialisti, võimalus saada riigilt toetust 2000 eurot iga värvatud töötaja kohta. Toetuse saamiseks tuleb täita veel mõningaid täiendavaid tingimusi, kuid midagi väga bürokraatlikku ja üle jõu käivat siin tööandja jaoks ei ole.
    Riik on seadnud eesmärgiks, et tänu värbamistoetusele tuleb Eestisse tööle ligikaudu 2000 välismaalast. On naiivne loota, et 2000eurone toetus on Eesti ettevõtjale peamine motivaator välismaa IKT-spetsialisti palkamiseks. See ei ole nii ja ei peagi olema.
    Kuigi välisvärbamistoetuse mõju võib väike olla, on see siiski üks puudolev pusletükk suures pildis. Suure pildi all pean silmas tugiteenuseid, mida riik pakub tööandjatele ja välismaalastele, et Eestisse tuleksid elama ja tööle välisspetsialistid, kes panustavad Eesti majanduse arengusse.
    Kulud vähenevad
    2000eurone toetus tähendab ettevõtjate jaoks seda, et välisspetsialisti värbamise kulud vähenevad. See võib motiveerida välisspetsialiste värbama eelkõige neid ettevõtjaid, kes on mõelnud või plaaninud välisspetsialiste palgata, kuid ei ole seda veel mingil põhjusel teinud. Toetus pakub ettevõtjatele kindlustunnet, et kui ta investeerib välismaa IKT spetsialisti värbamisse ning see õnnestub, siis saab ettevõtja riigilt toetust 2000 euro ulatuses.
    Kui ettevõtja võtab tööle mõne muu välismaa tippspetsialisti, kellest Eestis on puudus, näiteks inseneri, keevitaja või ettevõtte juhi, siis nende inimeste värbamiseks riik rahalist toetust ei maksa. Kuigi on teada, et lisaks IKT-spetsialistidele on tööjõu puudus juba praegu ning edaspidi ka mitmete teiste tippspetsialistide puhul.
    Kaubandus-tööstuskoda on teinud riigile ettepaneku laiendada toetust ka teistes valdkondades tegutsevate välisspetsialistide värbamiseks. Seda tingimusel, et täidetud on ka muud värbamistoetuse saamise tingimused, sealhulgas vähemalt 2000eurose töötasu nõue. Kui riik pakub toetust, siis ei peaks seda võimaldama vaid ühe valdkonna välisspetsialistide värbamiseks, vaid tingimused peaksid olema kõigile võrdsed.
    Mitmed uuringud on näidanud, et Eestis on lähiajal vajadus kümnete tuhandete tippspetsialistide järele. Näiteks OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raporti kohaselt on aastaks 2020 Eestil vaja ligikaudu 37 000 IKT-oskustega spetsialisti. Praegu on meil selliseid inimesi alla 30 000. See tähendab, et lähiajal on juurde vaja Paide linna elanike jagu IKT-spetsialiste.
    Kahjuks ei suuda me ainult kohalike inimestega seda vajadust katta isegi siis, kui suureneb huvi IKT õppimise vastu ja õppekohtade arv. Seetõttu peame oma pilgud pöörama ka välismaa spetsialistide poole ning neid Eestisse tööle meelitama. See tähendab, et järjest rohkematel tööandjatel tuleb mõelda välismaa spetsialistide palkamise peale. Värbamistoetus on üks abivahend, kuidas suurendada tööandjate valmisolekut seda teha.
    Samas on suurest pildist puudu olulisemaid pusletükke. Näiteks võib välisspetsialistide palkamisel saada esimeseks takistuseks sisserändekvoot. Probleeme on muidki. Kui välisspetsialist jõuab Eestisse, siis on ta sageli hädas avalike teenuste kättesaadavusega. Näiteks on välismaalasel keeruline leida lapsele inglisekeelset lasteaiakohta või perearsti, kes suhtleb mõnes võõrkeeles.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.