Vene infosõja asjatundja Peter Pomerantsev hoiatab intervjuus Äripäevale, et kui keegi trumpiste-orbaniste kuulda ei võta, laguneb demokraatlik kord.

- Kreml on kultiveerinud enda ümber ka vastuvõtliku USA auditooriumi. MAGA-maailma telenägu Tucker Carlson (vasakul) on üks Vladimir Putini sõnumi kriitikavabadest vahendajatest.
- Foto: AP/Scanpix
25 aastat tagasi otsustab äsja Venemaa peaministriks saanud Vladimir Putin alustada Tšetšeenias “terrorismivastast” operatsiooni. Poole aastaga hävitab armee tšetšeenide pealinna Groznõi, rahvas valib Putini presidendiks.
Ent kui mõni kuu hiljem plahvatab Barentsi meres tuumaallveelaeval Kursk torpeedo ja viib endaga märga hauda 118 noort meest, on noor president kahvlis. Ta istub Sotši suveresidentsis suletud uste taga ega võta vastu Suurbritannia ja Norra pakutud abi.
Riiklike telekanalite põhjal pole esimestel päevadel üldse põhjust arvata, et midagi juhtus. Kuid vaadatuim Vene erakanal NTV näitab hommikust õhtuni nutvaid emasid ja seab kahtluse alla ametlikku narratiivi. Kui Putin lõpuks meremeeste vanematega kohtub, karjutakse tema peale avalikult. Esimest ja viimast korda.
Aasta hiljem on NTV omanik Gazprom ja maja endistest inimestest tühi. Aastaks 2004, mil Vene eriväed tapavad Põhja-Osseetia linnas Beslanis 186 pantvangistatud last, on üleriigilisest vabast ajakirjandusest alles riismed. Putini jaoks on see alles algus.
"Me teeme näo, nagu oleksime pealtvaatajad. Ei, me oleme juba ohvrid,” ütleb Peter Pomerantsev, kes töötas neil aastail niisamuti Moskvas ja televisioonis. Ta koges vahetult, kuidas presidendist sai tsaar, vabast mõttest kuritegu ja informatsioonist relv.
Ajakirjaniku Anna Politkovskaja laseb Putin tappa oma 54. sünnipäevaks. Revolutsioon Gruusias ja Ukrainas näitab talle aga, et avalikku ruumi on vaja ohjata ka piiride taga. Ja kuna relv pole enam Makarov, vaid moonutus ja liialdus, ei saa Lääs arugi, et veritseb. Kui 2022. aastal tungivad Vene väed kõige täiega Ukrainasse, arutletakse Washingtonis, Berliinis ja Pariisis ikka veel, kelle sõda see õieti on.
"Kui raamistada seda lugu kui Venemaa versus Ukraina, oled juba täiesti mööda pannud, milles see kogu asi üldse on,” lajatab Pomerantsev. Seda sõda ei võideta Pokrovski all, vaid meie peades. Ja ehkki ta ütleb, et me oleme juba kaotanud, kirjutas ta ikkagi raamatu “Kuidas võita infosõda”.
Peter Pomerantsev on Kiievis sündinud Briti ajakirjanik ja publitsist. Ta on kirjutanud infosõja teemal kolm raamatut, neist menukaim “Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik” (Tänapäev, 2015) ja hiljutisim “Kuidas võita infosõda” (Tänapäev, 2025). Ajaloolane Anne Applebaum nimetab teda üheks parimaks Putini Venemaa kirjeldajaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Donald Trumpi isiksus ja käitumine vaevalt muutuvad, ent nagu näeme, tekib vabas maailmas alati vastasmõju, mis seab arutule bravuurile piirid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajaloolane Juri Felštinski leiab, et Donald Trumpi saabumine Valgesse Majja on NATO praktiliselt hävitanud. See paneb Eestit veelgi enam huvituma sellest, et Venemaa Ukrainat ei vallutaks, sest vastasel juhul peab Felštinski Venemaa sissetungi Balti riikidesse vältimatuks.
Eile Saksamaa liidukantsleriks valitud Friedrich Merz kritiseeris veel mullu sügisel toonast kantslerit Olaf Scholzi muuhulgas Ukraina väheses abistamises, kuid nüüdseks on ta hoiak muutunud, ütles politoloog Vello Pettai.
Pühapäevane Ukraina droonirünnak on ilmselt üks selle sõja märgilisemaid sündmusi.
Veel kuni 20. juuni pärastlõunani on jaeinvestoritel võimalik osa saada Summus Capitali avalikust võlakirjaemissioonist. Summus Capital on üks Baltikumi ja Poola kiirelt arenev kinnisvarainvesteeringute ettevõtte. Tegemist on suuruselt ühega viimaste aastate olulisematest võlakirjapakkumistest Baltikumis ning ühtlasi esimese korraga, kui Summuse võlakirju saavad märkida ka jaeinvestorid Eestis, Lätis ja Leedus.