Meediaäri hukkamislask jäi ära

Kavand nõudis muuhulgas platvormidelt nagu Google või Facebook üleslaetava materjali seast autoriõigustega kaitstud sisu tuvastamist ja keelas kirjastaja loata väljaandele linkimise.

Probleemkoht on autoriõigused ja nendelt teenimine. Ligi pooled inimesed, kes ajakirjanduslikku sisu kas otsingumootorite või sotsiaalmeediaplatvormide kaudu loevad, piirduvad vaid lingist nähtava pealkirja või sissejuhatusega. Ehk nad ei kliki lingile ja ei too sellega meediaäri enda lehele liiklust. Seega meediaäri, kes on teinud sisu tootmiseks väljaminekuid, ei teeni pooltel juhtudel mitte midagi. Platvorm teenib aga teiste sisu kuvamise eest reklaamikäivet.

Olen elus üksjagu filme illegaalselt alla tõmmanud, kuid ka väga palju kinos käinud. Nüüd enam pirada ei viitsi, Netflix on mugavam. Ajakirjad, mille PDF-faile olen internetist taga otsinud, on hiljem saanud endale minu kui maksva tellija, lihtsalt on mugavam. Illegaalne muusika on asendunud kontsertide ja Spotifyga.

Kes suudab toota head sisu, võidab selle igasugusest, sealhulgas tasuta levimisest. Kui inimesed lingile ei kliki, siis lihtsalt polnud väärt klikkimist. Kui tasulist teenust tellida ei soovita, siis lihtsalt polnud väärt tellimist. Direktiiv oleks vähendanud meediaäri liiklust, ilma kellelegi kasu toomata.

Seega hea, et hääletus tagasi lükati. Võitsid nii meediaärid kui ka internetikasutajad. Kuid otsus veel lõplik pole ning kõnelused seaduse lõpliku vormi üle jätkuvad.