Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meediaäri hukkamislask jäi ära
Eile hääletas Euroopa Parlament, kas minna edasi autoriõiguse direktiivi kavandiga, ning otsustas selle õnneks tagasi lükata, kirjutab ajakirjanik Kaspar Allik.
Äripäeva ajakirjanik Kaspar AllikFoto: Andras Kralla
Kavand nõudis muuhulgas platvormidelt nagu Google või Facebook üleslaetava materjali seast autoriõigustega kaitstud sisu tuvastamist ja keelas kirjastaja loata väljaandele linkimise.
Probleemkoht on autoriõigused ja nendelt teenimine. Ligi pooled inimesed, kes ajakirjanduslikku sisu kas otsingumootorite või sotsiaalmeediaplatvormide kaudu loevad, piirduvad vaid lingist nähtava pealkirja või sissejuhatusega. Ehk nad ei kliki lingile ja ei too sellega meediaäri enda lehele liiklust. Seega meediaäri, kes on teinud sisu tootmiseks väljaminekuid, ei teeni pooltel juhtudel mitte midagi. Platvorm teenib aga teiste sisu kuvamise eest reklaamikäivet.
Filter peale ja maksustame
Kavandis olid hukatuslikud kaks artiklit. Artikkel 11, ehk nn lingimaks, andnuks meediaäridele eksklusiivse reprodutseerimisõiguse oma väljaannete digitaalsel levitamisel. See oleks tähendanud, et meediaäri loata ei tohi jagada artikli eelvaadet, mis koosneb tihti pildist, pealkirjast ja sissejuhatusest. Jagada ei oleks tohtinud ka uudiste pealkirju, mis ei ole puhtalt faktipõhised. Seejuures poleks lugenud, kas allikale on viidatud või mitte.
Artikkel 13 oleks pannud platvormile kohustuse tuvastada üleslaetud sisu seast autoriõigustega kaitstud sisu. Selle alusel oleks pidanud iga interneti nurk, kuhu laetakse üles filme, teksti, videoid, muusikat, joonistusi ja kõike muud, eelnevalt sisu autoriõiguste vastu kontrollima. Seni kehtinud praktika järgi on piisanud, kui probleemne sisu pärast teavitamist eemaldatakse.
Tegemist oleks olnud ülimalt keerulise ja kuluka ülesandega, arvestades, et vajalikud andmebaasid tuvastuseks puuduvad. Suurim võimekus direktiiviga hakkama saada oleks olnud just monopoolset seisundit nautivatel ettevõtetel nagu Google ja Facebook.
Arengut tagasi ei pööra
Nii ebameeldiv kui see ka pole, sõltuvad meediaärid internetigigantidest ning varasem ärimudel ei tööta. Püüdes nende käsi väänata lingimaksu kehtestamisega ning filtreerimiskohustusega, oleks endale jalga tulistatud. Ehk oleks kohasem öelda, et isegi pähe.
Üleslaetavat sisu adekvaatselt filtreerida poleks võimalik olnud. Ka linkide maksustamine oleks toonud rohkem kahju kui kasu.
Saksamaal ja Hispaanias on katse juba läbi tehtud ning ajakirjandusväljaannete eelvaated on maksustatud. Hispaanias lõpetas seaduse tulemusel tegevuse Google News.
Saksamaal eemaldas Google seadusandlusega seotud väljaannete eelvaated otsingutulemustest, mille tulemusel vähenes väljaannete liiklus ning Google’ilt paluti erandit. Ehk Saksamaa meediaväljaanded on Google’ist jätkuvalt sõltuvuses, kaotati aga väiksemate platvormide liiklus. Ning ehitatud litsentsimisplatvorm pole midagi sisse toonud.
Olen elus üksjagu filme illegaalselt alla tõmmanud, kuid ka väga palju kinos käinud. Nüüd enam pirada ei viitsi, Netflix on mugavam. Ajakirjad, mille PDF-faile olen internetist taga otsinud, on hiljem saanud endale minu kui maksva tellija, lihtsalt on mugavam. Illegaalne muusika on asendunud kontsertide ja Spotifyga.
Kes suudab toota head sisu, võidab selle igasugusest, sealhulgas tasuta levimisest. Kui inimesed lingile ei kliki, siis lihtsalt polnud väärt klikkimist. Kui tasulist teenust tellida ei soovita, siis lihtsalt polnud väärt tellimist. Direktiiv oleks vähendanud meediaäri liiklust, ilma kellelegi kasu toomata.
Seega hea, et hääletus tagasi lükati. Võitsid nii meediaärid kui ka internetikasutajad. Kuid otsus veel lõplik pole ning kõnelused seaduse lõpliku vormi üle jätkuvad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.