Enno Rebane • 9. juuli • 1 min
Jaga lugu:

Aherainekillustik ei sobi kõikjal kasutamiseks

Kampaaniate käigus kiputakse vahel unustama, et põlevkivi aherainekillustik ei saa asendada tavakarjääridest pärit kvaliteetset materjali, kirjutab Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

On äärmiselt oluline kindlustada aherainekillustiku kasutamine seal, kus see on sobilik – kus saab kasutada vähemkvaliteetset materjali.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane  Foto: Andres Haabu

Tegemist on siiski põlevkiviga nii-öelda kokku kasvanud materjaliga ning seetõttu pole mitu selle materjali omadust võrreldavad paekivikarjäärist saadava kvaliteetse kivi omadustega. Eriti oluline on see, et jäätmetest toodetava killustiku omadused ei pruugi stabiilselt olla ühesugused, vaid võivad muutuda lähtuvalt asukohast ja ala suurusest, kust see materjal on kogutud.

TTÜ õppejõud ja sertifitseerija Toomas Laur on kirjutanud põhjaliku selgituse, mida tuleb aheraine kasutamisel silmas pidada betoonide puhul (Põlevkivi aherainest killustiku kasutamine betoonitööstuses on piiratud, Ehitaja 2008 nr 3). Laur võrdleb põlevkivi aherainest lubjakivi killustiku tehnilisi näitajaid seni toodetud ja kasutatud traditsiooniliste lubjakivikillustike omadustega, leides, et “betooni täitematerjali osas on suuremad erinevused killustiku terade tiheduses, veeimavuses, külmakindluses. Madalamad näitajad on oluliseks ohu märgiks betooni väikesele kestusele.“

Rail Balticu raudteeprojekt esitab eeldatavasti samuti täitematerjalidele kõrged nõuded. Aherainekillustikku saab kasutada vaid vähemkvaliteetset materjali nõudvates konstruktsioonides, mis on vastavalt projekteeritud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt