Maret Maripuu • 20. september 2018
Jaga lugu:

Ohutu töö võti on õppimine

Tööohutuse eiramine toob lisaks õnnetustest põhjustatud kannatustele kaasa ka reaalse majanduskahju, seetõttu tasub töötajate väljaõpe ja juhendamine ettevõtetes fookusesse võtta, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Maret Maripuu  Foto: Andras Kralla

21aastane noormees lasi naelapüssiga läbi pöidla, tulemuseks luumurd ja 15 töölt eemal viibitud päeva. Sama vana mees murdis käe akutrelliga töötades, kuna töövõtted olid valed. Tagajärg 41 päeva haiguslehel. 21aastasel noormehel tuli amputeerida vasaku käe kaks sõrme, mis jäid tootmisliini vahele. Töölt eemal 34 päeva. Need on vaid mõned näited eelmise aasta kurvast statistikast. Kõigi nende juhtumite puhul oli tegemist alla aasta ametis olnud meestega, kes töötasid ettevõttes, kus oli tegemata tööohutuse riskianalüüs.

2017. aastal laekus tööinspektsioonile 5184 teadet tööõnnetustest. Võrreldes eelneva aastaga kasvas tööõnnetuste arv 85 võrra ja seda just raskete tööõnnetuste poolest. Need ei ole kiretud numbrid – iga arvu taga on inimene, kes on saanud kannatada, ning ettevõte, mis on kandnud kahju. Eelmisel aastal juhtus kaugelt üle poole tööõnnetustest meestega. Vanuseliselt sattusid õnnetustesse enim 25–34aastased mehed.

Me kaotame tööõnnetuste tõttu 1,3 miljonit töötundi aastas ning kulutame hüvitamisele 4,4 miljonit eurot. Samas soovime me olla väga Põhjamaade moodi, kus ohutu ja tervist säästev töötamine on loomulik väärtus organisatsioonikultuuris. Kuidas seda teha?

Oma panus on siin anda nii tööandjatel kui ka töötajatel. Uue töötaja või äsja teistsugusele ametikohale liikunud inimese töösse sisseelamine ei toimu automaatselt, vaid reaalsete tööülesannete täitmisele peavad eelnema juhendamine ja väljaõpe. Hea juhendamine ja väljaõpe ei nõua ka suuri investeeringuid, kõigest natuke rohkem aega ja tähelepanu. Küll aga on hästi mõõdetav kulu, mis kaasneb, kui töötaja peab puudulikust juhendamisest tingitud tööõnnetuse tõttu tööst eemale jääma.

Nagu alati, on ka siin mõlema osapoole roll määrav. Tööandja peab pakkuma töötajatele põhjalikku juhendamist ja väljaõpet. Töötaja ülesanne on mõttega kuulata ja meelde jätta ning julgeda küsida, kui mõni töövõte või -etapp jäi arusaamatuks. Ja töös ka õpitud juhtnööre jälgida.

Töökeskkond ei tohiks olla lahinguväli, kust noored inimesed naasevad raskete vigastustega. Kõik algab hoolimisest ja reeglite järgmisest. Kui tööpingil on kaitsekate, pole see seal selleks, et töötaja elu ebamugavaks muuta, vaid et tema elu ja tervist kaitsta. Iga vigastus hoiab töötaja töölt eemal, rääkimata kahjust talle, tema perele, ettevõttele ning majandusele laiemalt. Ka ühe töökeskkonna ohuteguri teadvustamata jätmine võib päädida kulukate või, mis veel hullem, fataalsete tagajärgedega.

Tööohutus on investeering

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel toob iga tööohutusse investeeritud euro tagasi 2,2 eurot. Parem töökeskkond motiveerib töötajaid, nad on lojaalsemad ning soovitavad ettevõtet ka oma sõpradele. Samuti aitab see parandada ettevõtte mainet klientide silmis.

Sel sügisel oleme koos tööandjatega võtnud fookusse töötajate väljaõppe ja juhendamise. Eesmärk on vähendada õnnetuste arvu ja sellega seotud kahjusid kõigile osapooltele. Selleks, et üleskutse ei jääks pelgalt teoreetiliseks, kutsume ettevõtteid osalema algatuses „Panusta ohutusse, kohe!“. Osalemiseks tuleb septembri viimasel nädalal viia läbi tööohutusalane juhendamine ning jagada kogemust ka teistega, et parimad praktikad leviks.

Me oleme väike riik ja saame oma kogemust jagades üksteist aidata. Eestis on palju ettevõtteid, kus tööohutuse teemadega tegeletakse süsteemselt ning see paistab välja ka tulemustest. Kutsun neid ettevõtteid üles oma kogemusi jagama ja olema eeskujuks ka teistele. September on uute alguste kuu, miks mitte ka tööohutuses.

Jaga lugu:
Hetkel kuum