Eestlased lasid esimest korda oma HIMARSitest

Eile keskpäeval saabusid Ukraina hiiglasliku, Ruslani nime kandva ning ühtlasi maailma ühe suurema kaubalennukiga Eestisse kuus HIMARSi mitmikraketiheitjat. Täna näidati kauaoodatud masinaid avalikkusele.

“Kaitsesektoris on väga palju varjatud asja – parimatel firmadel, keda ma tean, ei ole isegi kodulehti,” ütles Eestis tegutsevate firmade kohta iduettevõtja Ragnar Sass, kelle investeerimisfond Darkstar sai 10miljonilise rahasüsti Eesti riigilt.

Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

Kaitsevägi hakkab jõuliselt välja koolitama oma tegevväelasi ja neid juurde värbama. Alates 2027. aastast peavad kõik ajateenijad läbima 12kuulise teenistuse.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.