Mait Palts • 27. september 2018
Jaga lugu:

Ettevõtjad vajavad lihtsamat riiki

Eestis on ettevõtte asutamine muudetud imeliselt lihtsaks. Elektrooniliselt saab ettevõte loodud mõne tunniga, ning kiire asjaajamine tagab, et meil on numbrites vaadatuna ettevõtluskeskkond terve ning kasvav. Kas ka tegelikult, küsib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Foto: Andres Haabu

2017. aastal loodi 4266 ettevõtet rohkem, kui registrist kustutati. Selle kasvutrendi taga on peamiselt väikeste ettevõtete loomine, kus äri maht on vähene ning motivatsiooni ettevõtet kasvatada sageli pole. Näiteks aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid on meil kõigest ligi 60 tuhat, suurettevõtteid on nende seas vähem kui 200.

2017. aastal oli Statistikaameti andmetel Eestis 127 622 ettevõtet. Neist 119 887 ettevõttel on vähem kui 10 töötajat. Ehk vaid 6% ettevõtjatest on suutnud oma ettevõtet kasvatada mikroettevõttest suuremaks.

Täna on riik palju panustanud ettevõtete esimesse elutsüklisse ehk nende loomisesse. Oleme selle üle uhked ning toome sageli seda esile kui üht suuremat eelist Eestis tegutsemisel. Kuid piisava tähelepanuta on jäetud järgmised sammud, mis tihti osutuvad palju raskemaks. Igat alustavat ettevõtet tuleks võtta, kui potentsiaalset keskmist või suurt ettevõtet.

Kokkupõrge bürokraatiaga

Kindlasti on vaja lihtsustada tänast asjaajamiskorda ja nõudeid. Ettevõtja ei peaks heituma kokkupõrkes bürokraatiaga, mis paratamatult kaasneb esimese masina ostmisel või töötajate palkamisel. Teda ei tohi panna olukorda, kus tal tuleb ikka ja jälle samu andmeid sisestada ja edastada erinevatele riiklikele asutustele.

Majandus- ja taristuministri eestvedamisel on kutsutud ellu nn null-bürokraatia töörühm, mis teeb selliste kohtade vähendamiseks igapäevaselt tööd. Paraku tasalülitab saavutatu üha paisuv riiklik bürokraatia. Negatiivseks näiteks viimasest ajast võib tuua tegelike kasusaajate registreerimise nõude, kuigi Eestis tegutsevatel ettevõtetel on reeglina sellised andmed juba ammu avalikest registritest leitavad.

Vajalike sammude astumist ettevõtte arengus takistab täna üha rohkem kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Paljud investeeringud on ootel või jäävad tegemata, sest mis kasu on tootmishoonest või poest, kui pole kedagi võimalik sinna tööle palgata. Kus pole lihtsamat ametimeest, kus on puudus tippspetsialistidest sõltumata pakutavast palgast. Riik peab aktiivselt lahendusi otsima pikaajaliste ühiskondlike protsesside mõjutamisele, et soodustada majanduskeskkonna ettevõtjasõbralikuks kujundamist. Demograafilised probleemid ei tohiks olla ühelegi poliitikule ega ametnikule üllatuseks.

Meie ettevõtjate mureks on jätkuvalt Eesti turu väike maht ning sellest tulenevad piirangud. Kui vaatame Eesti TOP200 suurettevõtet, siis peaaegu kõik neist ekspordivad oma tooteid ja teenuseid. Alustavatel ettevõtetel on aga sageli probleemiks just eksporturgudele sisenemine, millest tulenevalt ei toimu ka arengut.

Omal käel välisturgudel jõudmine on keeruline. Ekspordi alustamiseks pakutakse küll palju koolitusi ja konsultante, kuid tihti on need liiga kallid või eeldavad tingimusi, mida alustav mikroettevõte täita ei suuda. Äridiplomaatia edendamine on alati ja jätkuvalt päevakorral. Kasu sellest on sageli suuremgi, kui mõnest üksikust toetusest.

Algus lihtne, lõpp keeruline

Oluline on ka vastutus, kui äriplaan peaks ebaõnnestuma. Ettevõtte äriregistrist kustutamine ja tegevuse lõpetamine ei tohi olla liiga lihtne ega ka ülemäära bürokraatlik. Täna on tasakaal siin paigast ära nende kahjuks, kel kõik ei kulge edukalt. Ning ebaõnnestumisega seotud protseduurid ei tekita hiljem paljudel ettevõtjatel enam soovi uuesti mõne äriga tegelema hakata.

Ettevõtte lõpetamine võtab reaalsuses aega 8 – 9 kuud ning tavaline ettevõtja ei saa sellega iseseisvalt hakkama. Sestap on levinud on skeemid, kus ettevõte müüakse maha ja ostja sulgeb selle tasu eest. Samuti jäetakse palju ettevõtteid ripakile kuni riik need ära kustutab. Tegelikult on ebaõnnestumine igale ettevõtjale ebameeldiv, ent oluline kogemus.

Riik peaks rohkem soosima ettevõtte läbipaistvat lõpetamist ja julgustama sellise kogemusega inimesi uuesti ettevõtlusega alustama. Ning seal, kus on tuvastatud pahatahtlik käitumine, arved jäätakse teadlikult tasumata ja maksud maksmata, tuleb olla ka karm, et säilitada aus ettevõtluskeskkond.

Väike Eesti saab edukas olla siis, kui julgustame ettevõtlusega tegelema nii neid, kes seni sellest vaid unistanud kui ka neid, kes esimesel katsel ebaõnnestuvad. Ja soodustame suureks kasvama neid, kellel on ambitsiooni minna äri tegema välisturgudele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas