Brexit nõuab lepingute ülevaatamist

Kõigi eelduste kohaselt lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust 30. märtsil 2019. Tegelemaks aastakümnete jooksul Ühendkuningriigi süsteemi osaks saanud õigusaktide ja kohtupraktika mõjuga, teevad Ühendkuningriigi ametnikud juba hoogsalt tööd uute seaduste loomisega nii üleminekuperioodiks kui ka eluks pärast Brexitit.

Juunis võeti vastu seadus, mille tagajärjel kaob Euroopa Liidu õigus allikana Ühendkuningriigist ning Euroopa Liidu institutsioonid kaotavad pädevuse Ühendkuningriigi jaoks õigusnorme luua. Ühendkuningriigi õigussüsteemis juba sisalduv otsekohalduv Euroopa Liidu õigus võetakse Ühendkuningriigi õigusesse üle, mis tagab mõningase õigusselguse, kuid ei käsitle seda, mis saab siis, kui vastavad õigusaktid ja põhimõtted Euroopa Liidus edasi arenevad. Ühendkuningriig ja Euroopa Liit ei ole veel olulistes küsimustes ühist keelt leidnud ning ettevõtted peavad olema valmis kõigeks, see tähendab ka inventuuri oma ärisuhetes, et teha vajalikud ümberkorraldused. On ebatõenäoline, et paljudes olemasolevates lepingutes sisalduvad eraldi sätted Brexiti mõjudega tegelemiseks, kuid ärilepingutes võib siiski olla mitu teist sätet, mis nendega tegelevad.

Sageli on lepingutes sätestatud mehhanismid, mis annavad õiguse hindu korrigeerida vastavalt tariifide ja valuutakursside kõikumisele.

Samuti võib Brexiti mõjudega seoses kaasneda õigus leping lõpetada ning pooltel võib avaneda võimalus pidada läbirääkimisi lepingumuudatuste üle ning jaotada poolte vahel ümber Brexitiga seotud riske.

Brexit ise ei tähenda küll vääramatut jõudu, kuid laialt sõnastatud force majeure'i sätted võivad kohalduda näiteks olukorras, kus Brexitist tulenev seadusemuudatus toob kaasa lepingu täitmisega viivitamise või selle mõjutamise.

Brexiti tagajärjel võivad aktiveeruda lepingus sisalduvad seadusemuudatuse või olulise kahjuliku mõjuga muutuse sätted. Lähtekohaks tuleb eelkõige võtta küll see, kas ettevõtjal on Ühendkuningriigis kaubanduspartnereid, aga tuleb tähele panna, et Brexit võib avaldada mõju ka olukorras, kus kaubanduspartner küll Ühendkuningriigis ei asu, aga hangib toorainet või tooteid Ühendkuningriigist. Brexit võib sellisel juhul mõjutada kaubanduspartneri võimekust täita teiste turuosalistega sõlmitud lepinguid.

Seejärel tuleb viia olemasolevate lepingute puhul läbi nn stressitest, et selgitada välja, kuidas tegeletakse Brexitiga seotud mõjudega, ja määrata kindlaks ettevõtte praegune Brexiti risk.

Arvestada tuleb, et Brexitil on oluline mõju valuutakursile ning Briti nael on praeguseks oluliselt nõrgenenud, sellel on eriti tugev mõju kindlaksmääratud hinnaga kokkulepetele, milles ei ole ette nähtud kursikõikumise sätteid. Läbi tuleb mõelda, kuidas olemasolevad ja tulevased lepingud saaksid paremini nende riskide eest kaitset pakkuda.