Nipid, kuidas kinnisvara ostmisel mitte petta saada

Kinnisvara soetamine on tõsine ja suur teema, mis esmapilgul võib tunduda hirmutav ja ülikeeruline. Kui aga järgida kindlaid tegevusi, siis muutub ostuprotsess hoopis arusaadavamaks ja lihtsamaks. Nii toongi välja põhilised asjad, mida võiks teha ja millele tähelepanu pöörata, kui otsustatakse selle protsessiga alustada.

Mida põhjalikumalt mõtlete läbi oma vajadused ja ootused, seda lihtsam on orienteeruda kuulutuste massis. Samas ei tasu loota, et leiate ideaalse kodu. Kohe alguses tehke endale selgeks, mis korteris/majas kindlasti olema peab ning mille peale võib silma kinni pigistada. Eeltöö hulka kuulub ka konsultatsioon pangas. Oma laenuvõimalusi peab teadma, et mitte kulutada asjata enda ja teiste aega. Praegu on esmase info saamine laenuvõime kohta imelihtne, selleks peab olema ainult arvuti ja internet. Oleme ikka e-riik!

Ärge plaanige korraga rohkem kui kolme korteri vaatamist. Liiga palju infot korraga ei jää meelde ja hiljem lähevad detailid lihtsalt segamini. Et midagi ei läheks meelest, koostage endale nimekiri küsimustest. Tehke märkmeid.

Neist olulisimad on: millal viimati tehti remont (kas on tehtud ümberehitusi), mis ilmakaares on aknad, kes on naabrid, mis on müügi põhjus, kui suured on kommunaalkulud (kindlasti küsige näha arvet), kas ühistu on aktiivne, mis korterisse sisse jääb, kui kiiresti korter vabaneb, kas on olemas keldriboks, kuidas lahendatud parkimine.

Kui korteri viimistlus sõltub omanikust, siis maja seisukord sõltub sellest, kui tugev on ühistu, aga veelgi tähtsam on, kas elanike vahel valitseb üksmeel. Remonditud maja, puhas trepikoda, haljastus ja korraldatud parkimine räägivad sellest, et kord on majas. Nüüd tuleks uurida, mis see teile maksma läheb. Teisisõnu, kas majal on laen ja kui suur see on. Lisaks, pangad pööravad aina rohkem tähelepanu sellele, kas renoveeritud majal on olemas ka kasutusluba. Te saate seda ise kontrollida avalikust ehitisregistrist.

Kindlasti tasub uurida, kas see on kosmeetiline remont või põhjalik renoveerimine, mille käigus on vahetatud ka seinte sees asuvad kommunikatsioonid (näiteks elektrijuhtmestik). Samuti uurige, kas korteris on tehtud ümberehitusi. Kui jah, siis kas need on seaduslikud ja dokumenteeritud. Näiteks, kõige levinum ümberehitus on seina mahavõtmine köögi ja elutoa vahel, mis praeguste laenureeglite järgi nõuab projekti olemasolu. Kui on maha võetud kandev sein, siis on vaja ehitus- ja kasutusluba. Õnneks on kõik võimalik vormistada ka tagantjärgi, aga see nõuab aega ja raha.

Esiteks, kas korteri sihtotstarve on eluruum või mitteeluruum, näiteks külaliskorter. Pangad väljastavad kodulaenu ainult eluruumidele, teiste puhul on laenutingimused hoopis muud (suurem sissemakse, kõrgem intress).

Teiseks, kas korter on korteriomand või kaasomand. Kaasomandit, millele on vormistatud notariaalne kasutuskord, pangad aktsepteerivad ja selle ostuks saab taotleda kodulaenu. Kaasomandi puhul on te istel kaasomanikel ostueesõigus, mis realiseerub harva. Üldjuhul on kaasomanikud enne avalikku müükipanekut sellest juba teadlikud.

Kolmandaks, millised on omandisuhted. Kui tegemist on pärandvaraga, siis peab olema vormistatud pärimistunnistus. Kui on ühisvara, siis peab olema selge, kas mõlemad abikaasad on müügiga nõus. Hea on, kui korterit müüb pädev maakler, siis on kõik juriidilised nüansid kontrollitud.

Teid ootavad järgmised väljaminekud: hindamisakt ligi 200–300 eurot (sõltub objektist), laenulepingu tasu 1% laenusummast, notaritasud, riigilõiv. Praegu annavad pangad laenu 80–85% ulatuses korteri hinnast. Ehk, teil peab olema oma raha 15–20%. Kui sellist summat ei ole, siis sobib ka lisatagatis, näiteks vanemate korter. Sellisel juhul on vajalik hindamisakt tellida ka sellele korterile.

Need on põhilised punktid, millele tähelepanu pöörata. Sõltuvalt objektist või huvidest võib lisanduda veelgi uusi nüansse. Kui aga tunnete, et eelnevalt kirjeldatu oli liiga keeruline või paistab liigselt aeganõudev, siis võib alati pöörduda ka spetsialisti poole. Maaklerid tegelevad ka ostuklientidega.