Artikkel
  • Jaga lugu:

    Mina elan ikka oma ajas

    Kellakeeramist ei tasu üle dramatiseerida ega sellele ka aega asjatult raisata, et arutelusid aastaid pidada. Keegi peaks püsti tõusma ja lihtsalt otsuse langetama ja ongi fine, kirjutab CV-ee tööeluspetsialist Rain Resmeldt Uusen.

    Rain Resmeldt UusenFoto: Erakogu
    Kõik keeravad juba päevi oma kellasid õigeks ja räägivad ajast. Ma räägin siis ka. Kui ma muidu ärkan kell 5 hommikul, siis täna ärkasin kell 4. Mis siis ikka, harjumise asi – läksin vanni ja mõtlesin ka oma aja üle järele. Hetkeks sain oma lisatunni, muidu poleks mul aega olnudki seda lugu kirjutada.
    Sisusta eesmärgipäraselt
    Mina elan omas ajas. Teen oma asju ja suurem osa loometööst sünnib nii ehk teisiti kella vaatamata. Kell muutub oluliseks alles siis, kui minu tegemised on kuidagi teiste inimestega seotud, et me ühel ja samal ajal ühte ja samma kohta vajadusel satuks. Või siis just, et ei satuks.
    Palju räägitakse pimedusest, mida on meil üldjoontes aasta peale kokku palju ja siin me siis elame. Kui kõik on elus hästi, meeldivad mulle ka pimedad ja rõsked talvehommikud. Ahi köeb, vaip soojendab rõsket põrandat, kohv aurab tassis; mõnus.
    Kui elus on aga kõik halvasti, pole mul ka valgete talvehommikutega eriti motivatsiooni midagi asjalikku ette võtta ja kõik tundub nii ehk teisiti tumedavõitu. Kellaaeg seda osa ellusuhtumisest või argimurede ja -rõõmude peegeldust väga ei mõjuta.
    Kui ma reisin, pean ma ka kella keerama. Kuna ma reisin aastas palju, elan tihti teises ajavöötmes. Ja isegi kui ma ei keera või unustan keerata kella õigeks, pean teises riigis ja teiste elurütmiga ikkagi veidi kohanema – pood ja pubi on ikkagi avatud teatud ajal. Päike tõuseb ja loojub eri vöötmetes ei aegadel. Või peaksin siis elama seal, kus teenused on kättesaadavad ööpäev läbi. Igal juhul pean oma elu korraldama.
    Võtame vabanduse lihtsalt ära
    CV-Online’i uuringud on korduvalt näidanud, et suveajale üleminek tekitab esimestel tööpäevadel ja -nädalatel suuremat segadust kui talveajale üleminek, seda puhtalt põhjusel, et kevadel „võetakse“ üks tund ära ja sügisel antakse see tagasi. Kui sügisel unustad kella keerata, pead halvimal juhul tunni lihtsalt kuskil sisutult passima.
    Veerand elanikkonnast on juba aru saanud, et suurem osa kelladest krutivad end õigel ajal õigesse ajavööndisse ise, aga siiski üle poole vastanutest on tunnistanud, et kella kruttimine ajavöötmete vahel pärsib neid ennast ja nende pereelu. Igal aastal on uuringus osalenud ka inimesi, kes said kella keeramisest teada uuringut täites.
    Ma võin CV.ee korduvatele uuringutele tuginedes väita, et kella keeramine tekitab piisaval hulgal segadust ja pahameelt väga paljudele. Neid, kes on ühel või teisel viisil häiritud ja pahased, on rohkem. Kokkuvõttes neli inimest viiest, sealhulgas 7 protsenti vastanutest ei jõudnud kevadel esmaspäeval õigel ajal tööle. Aga uuringule otsa vaadates võib ka väita, et need, kellel on kehtivast ajavöötmest ükskõik või see nende elurütmi iseenesest ei sega, ei osale ka uuringus.
    Aga olgem ausad ka, et tööle tuleb ju nii ehk naa minna, kui töö vajab tegemist ja vabandusi selleks, et mitte minna või hilineda, leiab tark alati.
    Eestis pole selle majandusliku mõju kohta väga põhjalikku analüüsi, kuid et meil töötab umbes 660 000 inimest, peame kellakeeramise negatiivset mõju arvestama mitte miljonites, vaid kümnetes miljonites eurodes. Uurimuses selgus, et vähemalt 15 ettevõttes üle Eesti ei jõudnud pärast kella keeramist suveajale õigeks ajaks tööle mitte ükski töötaja.
    Palju rohkem väärtust ja raha jätame aga hoopis teenimata, kui kulutame auru ja aja mõttetult pikkade ja tulemusteta vaidluste peale. Aeg kulgeb ju ikka edasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.