Eesti kultuuri võiks turundada Arvo Pärdi Instituudiga

Oma kultuuri tutvustamiseks, levitamiseks ning kultuuridiplomaatia arendamiseks on pea kõikidel riikidel kultuuriinstituudid. Eestis on selleks Eesti Instituut, millel on kaks välisesindust: Soomes ja Ungaris. Varem on tegutsenud esindused ka Rootsis ja Prantsusmaal, kuid praeguseks on need suletud. Võrdlusena olgu toodud, et näiteks Soome Instituudil on 17 välisesindust, sealhulgas ka New Yorgis ja Tokyos.

Koostöös välisministeeriumiga tegutseb Eesti Instituut ka teistes riikides, kus esindusi ei ole ning koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga korraldab instituut eesti keele ja kultuuri õpet välismaal. Lisaks Eesti Instituudile tegelevad riiklikult Eesti kultuuri levitamisega välisriikides kaheksa kultuuriesindajat ehk kultuuriatašeed. Samuti on veel EASi projektid. Viimasel paaril aastal on Eesti kultuuri välismaal edukalt vahendanud ka Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, kuid nende tegevus lõpeb kahjuks koos tänavuse juubeliaastaga.

Meie naaberriikides tegutsevad sarnased kultuuriinstituudid: Soome Instituut (Finnish Cultural and Academic Institutes), Läti Instituut (Latvian Institute) ja Rootsi Instituut (Swedish Institute). Kui enamus riike tutvustab oma kultuuri instituudi kaudu, mis kannab vastava riigi nime, siis väiksem osa riike on otsustanud oma kultuuri tutvustada hoopiski instituudi kaudu, mis kannab mõne selle maa tuntud kultuuritegelase nime. Nii on Saksamaal loodud oma kultuuri tutvustamiseks Goethe Instituut (Goethe-Institut), Hispaanias Cervantese Instituut (Instituto Cervantes), Itaalias Dante Alighieri Selts (Società Dante Alighieri), Portugalis Camões Instituut (Instituto Camões).

Kultuuriturunduse mõttes on kultuuri lihtsam levitada positiivse isikuga kui riigi nimega. Olgu selleks poliitilised või ajaloolised põhjendused, maine või miski muu, aga riigi nime teatav tagaplaanile seadmine annab tegelikkuses tihtilugu sellele samale riigile palju suuremad võimalused oma kultuuri levitamiseks. Kui mõelda, kas näiteks Venemaal arendab eesti keele õpet Eesti Instituut või Arvo Pärdi Instituut, siis on ilmselge, et viimane oleks tegutsemisvabaduselt tunduvalt edukam! Kas ei võikski kaaluda Eesti Instituudi ümber nimetamist Arvo Pärdi Instituudiks ning varustada see korraliku eelarvega?

Arvo Pärt väärib vaieldamatult enda nimelist riikliku instituuti, taustal ülemaailmne tuntus ja üdini positiivne kuvand. Pealegi on Eesti ning just Arvo Pärdi muusika ka üks põhilisi Eesti kultuuri ekspordiartikleid. Muidugi on siin vähemalt miljon küsimust ja nüanssi, mis vajavad kokkuleppimist, läbirääkimist ja kooskõlastamist, aga ilmselge on see, et maailmakuulsa helilooja nimega saaks Eesti kultuuri palju edukamalt rahvusvaheliselt tutvustada ja levitada.

Ma ei kutsu sugugi üles leiutama uut Eesti märki, vaid kasutama juba väga hästi töötavat märgisüsteemi. Asjatu on ka kartus, et Pärdi Instituudilt võidakse eeldada vaid muusika valdkonnas tegutsemist – keegi ei arva ju, et Goethe Instituut tegeleks vaid värssidega.

Kasutagem kultuuri kui enda visiitkaarti paremini ja süsteemsemalt. Kes edukamalt, kes vähem, kuid kõik riigid rakendavad kultuuri enese tutvustamiseks ja reklaamiks. Olgu selle eesmärk siis kas investeeringute riiki meelitamine, oma artistide turundamine või hoopiski "pehme jõu" rakendamine.

Kultuuri rahvusvaheliseks leviks on erinevaid strateegiaid, mis mahus ja proportsioonis seda teha ning kas raskuskese on rohkem saatkondadel (ja kultuuriatašeedel), kultuuriinstituudil, üksikutel (EASi) projektidel või hoopiski aktiivsetel estofiilidel. See on poliitiliste valikute küsimus, kuid rahvusvaheline kogemus on näidanud, et selle valdkonna edukuse pant on siiski süsteemne ja korralikult eelarvestatud kultuuriinstituut.

Eesti Instituut saab oma tegevuseks toetust riigieelarvest kultuuriministeeriumi kaudu, kuid kui tahta tõsisemalt levitada Eesti kultuuri ja arendada kõiki teisi Eesti Instituudile seatud eesmärke, siis praegused eelarvelised võimalused ja eelkõige just välisesinduste hulk on selle saavutamiseks rohkem kui tagasihoidlikud.

Alarahastatud Eesti Instituut vajab kindlasti võimestamist, et sellest saaks Eesti kultuuri tutvustamise vedur maailmas. Öeldakse küll, et nimi ei riku meest, kuid arvan siiski, et Arvo Pärdi nimi annaks meie kultuuriinstituudile täiendava kvaliteedi ja positiivsuse dimensiooni.