• Jaga lugu:

    Eestis ei väärtustata intellektuaalomandit

    Vaadates tänast Eestit, jääb silma rahva ja ta valitsejate oskamatus intellektuaalomandit kui lisandväärtust kaitsta ja hallata oma maa hüvanguks, kirjutab leiutaja Leo Siemann.

    Leo Siemann.
    On selge, et iga riigi areng sõltub tema majandusest. See aga omakorda sõltub inimestest ja loodavast lisandväärtusest, mida on võimalik müüa.
    Praegune olukord sunnib küsima: miks ei ole suudetud valitsuses lõpetada uue intellektuaalomandi seaduse loomet, nii et see on tänase seisuga juba hapuks läinud? Või miks suleti möödunud kevadel leiutajatele oluline asutus Eesti intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde keskus (EITK)? Just EITK oli esimene ja minu teada ka ainuke asutus Eestis, kes on välja andnud intellektuaalomandi õppematerjali.
    Ei ole harvad juhtumid, kus minuni jõuavad kuuldused, kuidas Eestis intellektuaalomandit varastatakse. Seda juhtub isegi riiklikul tasemel, kus probleeme on nii ülikoolidel kui ka riiklikel konkurssidel. Tundub, et laiemalt puudub austus inimese loomingu kui ta omandi vastu. Eesti ühiskonnas on säilinud jätkuvalt postsovetlik arusaam, et kõik on kõigi oma ja mõned meist on lihtsalt võrdsemad.
    On näha, et Eestil puuduvad selge intellektuaalomandi õpetamise kontseptsioon ja strateegia. Miks on see oluline? Arvan, et kuna intellektuaalse loominguga tegelevad inimesed ja ettevõtted loovad lisandväärtust, mida on võimalik Eesti riigi arenguks ja õitsenguks kasutada, siis tuleb osata seda ka oskuslikult kaitsta ja kommertsialiseerida. Siia alla kuuluvad autoriõigused, disain, kasulikud mudelid, patendid ja kaubamärgid, mis kõik toovad üksikisikule, firmale ja riigile sisse kena kopika – kui neid korrektselt hallata ja müüa.
    Kui me intellektuaalomandit korralikult haldama ei õpi, pole Eestil suurt lootustki arenenud riikide perre jõuda ja jääme ka edaspidi madala lisandväärtusega majanduste hulka.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.