Pankrottide arv Balti riikides kasvab

Kui eelmisel aastal kasvas majandus Leedus 3,3, Lätis 4,4 ja Eestis 3,5 protsenti, siis tänavu jääb kasv 2,8; 3,1 ja 2,8 protsendi juurde. Kuna surve tööjõuturule väheneb, ei kasva palgad enam nii kiiresti ja see mõjutab eratarbimist, mis on kõikides Balti riikides majanduse peamine mootor. Näiteks Leedus ja Lätis annab eratarbimine 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja Eestis moodustab see ligi poole SKTst.

Eksporti ootavad ees keerulised ajad. Rahvusvahelised kaubanduspinged suurenevad ning see mõjutab kindlasti ka riikidevahelist kaubandust. Maailmakaubanduse dünaamika vähenemine avaldab Balti riikidele ebasoodsat mõju tõenäoliselt nii kaudsetes kui ka otsestes kaubandussuhetes.

Olulise ekspordipartneri, Lääne-Euroopa majanduse aeglustumine ning jätkuv ebaselgus Brexiti küsimuses põhjustab samuti ekspordiriske, eelkõige Lätile ja Leedule, kus Ühendkuningriik on kaubanduspartnerite esikümnes. Kõigi kolme Balti riigi majandused on väga avatud ehk sõltuvad ekspordist – ekspordi suhe SKTsse on Leedus 81, Eestis 77 ja Lätis 61 protsenti.

Kaubandusnäitajaid mõjutavad nii energianõudlus kui ka nafta hinna kõikumised. Leedust pärit kaubaekspordist annavad rohkem kui viiendiku töödeldud naftatooted, mida toodetakse Leedu suurimas tööstuskompleksis, Poolale kuuluvas Orlen Lietuva rafineerimistehases.

Investeeringud moodustavad Leedus peaaegu viiendiku sisemajanduse kogutoodangust ja on viimastel aastatel tänu ettevõtetele ja krediidi kättesaadavusele kiiresti kasvanud. Nüüd kasv aeglustub ja see kehtib kõigi kolme Balti riigi kohta.

Investeerimishoog raugeb, sest ettevõtted tunnevad end majandusolukorras vähem kindlamalt, keeruline on leida oskustööjõudu ning ekspordi väljavaated on ebaselged. Olukorda võiks leevendada ELi raha parema kasutamisega ehituses ja tsiviilehituses. Erainvesteeringuid toetab ettevõtete valmisolek uuendada oma tootmise infrastruktuuri.

Kuna majanduse olukord muutub ebakindlamaks, võib prognoosida pankrottide arvu suurenemist kõigis Balti riikides: Eestis 8,2, Lätis 2,5 ja Leedus 9,2 protsenti. Selle põhjus on riigisiseste väljakutsete (töötajate palgakasv, vabad töökohad, sisendhindade tõus) kasv ja ka välised mõjutajad.

Hoolimata eesootavatest senisest keerulisematest aegadest on Balti riikide ärikeskkond siiski üldiselt hea ja ettevõtlust soosiv. Seda kinnitavad kõigi kolme riigi kõrged kohad äritegevuse lihtsuse indeksis.