Pankrottide arv Balti riikides kasvab

Kui eelmisel aastal kasvas majandus Leedus 3,3, Lätis 4,4 ja Eestis 3,5 protsenti, siis tänavu jääb kasv 2,8; 3,1 ja 2,8 protsendi juurde. Kuna surve tööjõuturule väheneb, ei kasva palgad enam nii kiiresti ja see mõjutab eratarbimist, mis on kõikides Balti riikides majanduse peamine mootor. Näiteks Leedus ja Lätis annab eratarbimine 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja Eestis moodustab see ligi poole SKTst.

Eksporti ootavad ees keerulised ajad. Rahvusvahelised kaubanduspinged suurenevad ning see mõjutab kindlasti ka riikidevahelist kaubandust. Maailmakaubanduse dünaamika vähenemine avaldab Balti riikidele ebasoodsat mõju tõenäoliselt nii kaudsetes kui ka otsestes kaubandussuhetes.

Olulise ekspordipartneri, Lääne-Euroopa majanduse aeglustumine ning jätkuv ebaselgus Brexiti küsimuses põhjustab samuti ekspordiriske, eelkõige Lätile ja Leedule, kus Ühendkuningriik on kaubanduspartnerite esikümnes. Kõigi kolme Balti riigi majandused on väga avatud ehk sõltuvad ekspordist – ekspordi suhe SKTsse on Leedus 81, Eestis 77 ja Lätis 61 protsenti.