Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peaministriks on vaja visionääri

    Jüri Ratasest ja Kaja Kallasest saaks kahe peale kokku päris hea peaministri, kuid ideaalis võiks see olla keegi kolmas, leiab kirjanik Ülo Mattheus.

    Kirjanik Ülo Mattheus.Foto: Elmo Riig
    Kui peaks valima kahe peaministrikandidaadi, Jüri Ratase ja Kaja Kallase vahel, oleks mõistlik lähtuda erakonna programmist ja see on Reformierakonnal selgem, kaugele vaatavam ja Eesti-meelsem. Kui lähtuda peaministri isikust, siis Kaja Kallas on intellektuaalsem, ta on võimeline rääkima asjadest sisuliselt, Ratas on oma retoorikalt pigem rahvamees, kuid samas ka heade administraatorioskustega meeskonnamängija.
    Neist omadustest kokku saaks päris hea peaministri, mis tähendab, et ideaalis võiks see olla keegi kolmas, kellel oleks piisavalt nii karismat, strateegilist mõtlemist kui ka veenmisjõudu. See peaks olema keegi, kes suudaks välja murda poliitikategemise praegusest voolusängist, mis pole ju suuresti muud, kui loksumine maksutõusude ja suuremate sotsiaalkulutuste vahel ühest valimisajast teise. Vaja oleks visionääri, kelle silme ees terendab terviklik pilt tulevasest Eestist.
    Eestil on majandusstrateegiliselt väga hea koht maailmakaardil, mida võib vabalt võrrelda näiteks Singapuriga. Alustanud 1960ndail sisulisest nullist, tühjal maal ja uue riigina, on Singapurist saanud üks edu ja innovaatilisuse etalone. Singapuri SKP ühe inimese kohta kolm korda suurem kui Eestil (vastavalt 57,7 ja 19,7 tuhat USD per capita) Singapur on üks Aasia suurimaid ja olulisemaid transiidikeskusi ning sadamaid, Singapuril on üks maailma paremaid lennusjaamu, Singapur on tugineb innovaatilisele ja teaduspõhisele majandusele, Singapur on osav meelitama riiki investeeringuid ja maailma kõige helgemaid päid, Singapur särab pärlina ka arhitektuurimaailmas ja lummab oma keskkonnalahendustega. Need on suunad, kuhu ka Eesti võiks liikuda. Eesti on just parasjagu nii suur või nii väike, et kasutada oma kompaktsust eelisena ja arendada välja terviklik majanduskeskkond ja ka ökoloogiline ruum, mis meelitab ligi nii inimesi kui ka investeeringuid.
    Esimene oluline tegu või ka kaugem eesmärk, mille nimel tulevane valitsus ja peaminister võiks tegutseda, on suurendada lähemal ajal järsult Eesti teaduse rahastamist ning viia Eesti kõrgharidussüsteem kokku uuendusliku majanduse vajadustega. 1 protsendist SKPst teadusele, mis on praegu erakonna programmis, ei piisa. Hariduses tuleks ennekõike keskenduda rakenduslikele kõrgtehnoloogilistele erialadele ja ülikoolide koostööle innovaatilise ettevõtlusega. PS! See ei tähenda, et humanitaarteadus peaks taanduma, seda on vaja rahva elujõu säilimiseks, aga see peaks vastama rahvuskultuuri ja hariduse vajadustele ning vältima humanitaaride ületootmist.
    Eelnevaga seotud on küsimus, mis saab tootmise kulukaist sisendeist? Ei energia ega tööjõu kulud ei ole Eestis enam konkurentsivõimelised. Sellest ülesaamine eeldab suundumust kõrgtehnoloogilisele ja vähem tööjõumahukale tootmisele. Vastata tuleb küsimusele, mis saab Eesti (põlevkivi)energeetikast. Kas energiat hakatakse tootma ja ka salvestama mingil muul, täiesti uuel tehnoloogial, näiteks vesiniku baasil? Kust tuleb tööjõud? Kas me oleme valmis selleks, et seda Singapuri eeskujul sisse tuua? Või mida me teeme oma metsaga? Kas jahvatame kõik tselluloosiks ja veame ümarpalgina välja või otsime siingi võimalusi puidu suuremaks väärtustamiseks? Leiame metsale muu innovaatilise väärtuse maailma ökosüsteemis, kus looduskeskkond on taandumas?
    Kui erakondade valimisprogramme vaadata, siis nii- või teistsugune uuenduste kava on kõikidel erakondadel, kuid üldiselt on see olnud programmides nagu kohustuslik ripats, mis neid ilu pärast kaunistab, ilma et keegi neid ellu viiks. Kõige selgemalt ja usutavamalt on see lahti kirjutatud taas Reformierakonnal, nii et kui sellest lähtuda, tuleks eelistada seda erakonda.
    Valijaid ükski innovatsioonistrateegia juurde ei anna, seda annavad lubadused sotsiaalkulutuste tõstmiseks. Ja kui jätkata selle tõe järgi poliitika tegemist, siis pole kuigi oluline, kes on peaminister. Paat loksub vanaviisi edasi.
    Äripäev uuris arvamusliidritelt, kellest võiks saada järgmine Eesti peaminister ning mis peaks olema esimene asi, millele uus valitsus võiks keskenduda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.