Neeme Korv • 28. veebruar 2019 kell 4:00

Valimised: viis tulist küsimust

Pühapäeva viimased tunnid annavad vastuse muu hulgas viiele küsimusele, mida võime pidada eelseisvate riigikogu valimistel keskseteks, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Ãripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.   Foto: Liis Treimann

1. Kes võidab valimised?

Reformierakond või Keskerakond. Avaliku arvamuse uuringuis on kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord vastupidi. Statistiline viga juurde ja ongi kinnitus ühest kõige pingelisemast valimisduellist. Kusjuures duell võib valimiste järel vabalt osutuda pragmaatiliseks duetiks. Ülioluline on lojaalsete valijate aktiivsus. Kuigi Kesk on nüüd Edgar Savisaareta ja Ida-Virus (eriti Narvas) on olnud segadust, tuleb erakonna põhivalija pühapäeval välja. Tallinn on kontrolli all. Küsitluste järgi on Kaja Kallas mõõnast üle saanud ja ilmselt oravate püsivalijat veennud, ilmselt ka valijaid juurde toonud. Lisaboonuse annab Reformi traditsiooniline edulugu e-valimistel (ja e-hääli tuli rekordiliselt - 247 232 ehk 28 protsenti häältest). Põnev.

2. Mitu erakonda pääseb riigikokku?

Viis kindlasti: Reform, Kesk, EKRE, Isamaa, SDE. Niisiis võib ka küsida: kas Eesti 200 ületab künnise? Piiri peal. Vabaerakonna toetus püsis 2015 jaanuaris-veebruaris 8-9 protsendi juures, valimistulemus oli 8,7 protsenti. Eesti 200-l on praegu 6-7 protsenti (Kantar Emor). Tundub liiga vähe, aga võib arvata, et liidrid (Kristina Kallas jt) teevad viisaka tulemuse, uudsuse võlu annab lisa.

3. Mitu kohta riigikogus saab EKRE?

Põhiline on, kas valitakse brändi või nimesid. Viimastega ei ole EKRE-l nii hästi, kui nad ise tahaksid. Kommunikatsiooniekspert Raul Rebase (PM, 22.02) arvutused näitavad liidrite suurt osakaalu häälesaagis, mis annaks EKRE-le enamat 15 kohast, ehkki 19-20protsendine üldine toetusreiting ning sarnaste poliitiliste nähtuste alahindamise kogemus (à la Trump, Brexit) lubaks enamat.

4. Kes moodustavad valitsusliidu?

Teatav ootus ühiskonnas Reformi ja Keski liiduks on olemas. Näiteks ettevõtja Oleg Gross peab seda Eestile parimaks (ÄP, 27.02) võimalikuks koalitsiooniks. Aastal 2007 saadi kahe peale kokku 60, 2011 – 59 ja 2015 – 57 kohta. Poliitiline reaalsus võib olla teine. Ratasele oleks praeguse võimuliidu (Kesk, SDE, Isamaa) jätkamine mugav, ehkki hulk tüliotsuseid lükati valimiste taha. Määrav on koalitsiooni stabiilsus, mis võib sõltuda ühest-kahest kohast. Kõnealune trio sai 2007. aastal 58, 2011 – 68 ja 2015 – 56 kohta.

5. Kui suur on valimisaktiivsus?

E- ja eelhääletuse senine aktiivsus, mis ületas teisipäevase seisuga ligi viie protsendi võrra eelmist korda, lubab prognoosida vähemalt sama lõpptulemust (2015 – 64,2 protsenti). Seega korralik legitiimsus, nagu ühes demokraatlikus õigusriigis olema peab.

Hetkel kuum