Jaga lugu:

Loome Eesti Idufondi

Loome Eesti Idufondi, mille osanikud on riik, ülikoolid ja pangad ning mis edendaks idufirmasid Eesti päritolu stardirahaga, andes meile ka osaluse edukates firmades, kirjutab ettevõtja Kuldar Leis Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud loos.

Kuldar Leis.  Foto: Erik Prozes

Mis meil Eestis, muuseas, hästi on? Oleme väiksed, seaduskuulekad, uuele vastuvõtlikud, seega üks parimaid riike maailmas millegi uue katsetamiseks ja siis maailma murdmiseks. Me oleme sisimas ettevõtlikud, sest meie õpilasfirmade liikumine on arvuliselt ja ideedelt muljetavaldav.

Põlvas elades olen viimastel aastatel näinud Kagu-Eesti õpilasfirmade arvu hüppelist kasvu. Selline buum tõestab, et ka väljaspool suuremaid linnu on noortel kõrge ettevõtlikkuse vaim. Alustala selleks on muidugi nende õpetajad-juhendajad. Õpilasfirmast edasi tudengitiimiks saamine on loogiline jada. Meil on sTARTUp Day, suurim ja parim ärifestival Baltikumis või kaugemalgi. Ligi 4000 osalejat jaanuaris Tartus oli kui rock´n´roll, intensiivne kohting ettevõtlike noorte, investorite jt vahel.

Raha lõpeb enne tegusid

Meil on maailmas tegusid tegevad idufirmad, me imetleme neid, aga teeme seda alles siis, kui nad on ennast juba tõestanud. Mõtleks aga hoopis teistpidi: mida teha selleks, et ükssarvikuks püüdlejaid oleks mõne asemel mõnikümmend või mõnisada? Kirjeldatust järeldaks, et eeldused on olemas, ajud samuti, aga miks idud nii tihti känguvad või Eestist pagevad?

Vastus on, et neil saab enne raha otsa, kui maailmavallutuseks valmis ollakse. Pangad, KredEx, Archimedes ei vaata meeskonna võimekusele näkku, vaid hoopis Excelit ja tagatist, EASi starditoetus on väike ja kui aastate pärast tingimusi ei täida (uue ideega, kes julgeb garanteerida?!), siis küsitakse raha tagasi. Lisaks FFFile (family, friends, fools) on tugevamatel võimalik kaasata ingelinvestoreid, andes tükikese omandusest, siis teise tükikese investeerimisfondidele ja nii me varases staadiumis (Eesti) osalusest loobumegi. Inglid ja välisfondid ei kata kogu idude ideede ampluaad, nad tavaliselt ei investeeri varases staadiumis ja investeerides on loomulikult huvitatud kiirest edust, seega koostöö teadusega on juba liiga pikk protsess.

Kuidas luua Eesti omanduses ükssarvikuid?

Loome fondi – Eesti Idufondi –, kus osanikud on riik, ülikoolid ja pangad. Kuna suur osa innovatsioonist on teadusega, st ülikoolidega seotud, siis fond rahastaks ideid, mis on ülikoolidega seotud, näiteks teadussaavutuste kommertsialiseerimine, tudengite äriideede edasiarendamine, idufirmale ülikooli poolt teenuse osutamine mingi arenduse elluviimiseks jne. Eesti Idufond saaks firmas osaluse, mille kokkulepitud aja ja tegevuste möödumisel asutajad tagasi ostaks või siis mõttekusel uutele investoritele müüks.

Kust riik Eesti Idufondi loomiseks raha saab? Naljaga pooleks võib öelda, et Lätist. Täna liigub peamiselt märkamatult Eestist Lätti start-up'ide maksunduslik tegevus, sest sealsed idufirmad saavad kuni viis aastat maksta töötaja palgaga seotud maksudeks vaid 252 eurot kuus. See on teine suur laine peale alkoholiaktsiisi, mis meilt Lätti üle läheb.

Seega võiksime arvutada vahe, mis idufirmad Eestisse makstes rohkem riigikassat täidavad ja selle investeerida loodavasse fondi. Tänane olukord on ju õõvastav, sest start-up'i põhiline kulu on tööjõud ja näiteks saja tuhande euro suuruse investeeringu puhul maksab firma üle poole sellest maksudena riigikassasse tagasi. Sellele mõeldes – müts maha nende ees, kes tööjõumahuka ettevõtlusega alustavad. Mulle meeldiks ka mõte järgmise riigifirma börsile viimise tulust osa fondi investeerida, see oleks riigi poolt aus ettevõtluse toetamine mõne vabaturul tegutseva riigifirma omamise asemel.

Pangad ja ülikoolid tuleb kaasata

Miks pangad võiks fondi investeerida? Esiteks oleks see tõestus, et nad tõesti uusettevõtlust toetavad. Saan aru, et täna nad idufirmadele laenu ei anna, sest puudub materiaalne tagatis, ajalugu Excelis ja idee ei pruugi ju teostuda. Fondi kaudu aga risk hajub ja osa idude ebaõnnestumine ei too pangajuhte Eestisse näppu vibutama. Teine präänik võiks olla, et riik arvestab panga investeeritud summa osas panga kasumi väljavõtmisel tulumaksu maha.

Miks ülikoolid võiks huvitet olla? Jah, ülikool otse ei pea osalema ega riskima eraettevõtluses, aga läbi fondi koos partneritega ülikoolides asetseva tarkuse elluviimiseks on see põhjendatud. Me peame oma teaduse viljad ellu viima, seega fond meelitaks tegutsema ettevõtjad, kes teevad koostööd teadlastega, doktorantidega, tudengitega ja saavad Eesti päritolu stardiraha.

Olen viimaste aastate jooksul uute ideede elluviimise juures olles katsetanud koostööd pankade, välisfondide, äriinglite, EASi, Archimedese, KredExi ja ei teagi kellega veel ning ühelt poolt põrkunud vägagi mõistetava bürokraatia ja riskitalumatuse vastu ning teisalt on trots, et anname Eesti osaluse liiga varases staadiumis kapitalistidele ära. Suur kummardus kõigi edukate Eestis startinud idude ees, teeme endast oleneva, et meid Eesti omanduses lavalaudadel mitu korda rohkem oleks.

Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss. Ootame konkursile Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum