Võitjate mentaliteet – eestlase meeletarkvara 5.1

Seni on arvatud, et hiigelajuga geeniused jätavad ülejäänud „tavainimesed“ häbisse. Kuid mitte tingimata: Stanfordi ülikooli hiljutine uurimus kummutas selle seisukoha müüdiks. Psühholoog Carol Dwecki uuring näitas, et just nimelt suhtumine on parem edu ennustaja kui IQ. Dweck avastas, et tuumikhoiakud jaotuvad selgelt kahte ossa: fikseeritud mentaliteet ja kasvule orienteeritud mentaliteet. Fikseeritud mentaliteet tähendab uskumust, et inimene on, kes ta on, ning muutus pole võimalik. Seevastu kasvu mentaliteediga inimesed leiavad, et nad suudavad muutuda jõupingutuse kaudu. Ning nüüd huvitav osa – kasvumentaliteediga Peeter ületab oma tulemustega fikseeritud mentaliteediga Juhanit ka juhul, kui Peetril on madalam IQ. Õnneks eestlastel on ka kõrge intelligents. Koos kasvule orienteeritusega moodustubki võitjate mentaliteedi keskne osa.

Kogu austuse juures loodan, et mulle vägagi sümpaatsed kodumaised suurettevõtjad nüüd järgneva peale ei solvu. Ma leian, et just iduettevõtjad on need julmalt julged, kes toovad Eesti päriselt globaalsele areenile. Lükake mu väide ümber, kuid näen seda ambitsiooni vaid iduettevõtetes, kes päriselt vallutavadki maailma. Iga päevaga samm sammu, higitilk higitilga haaval.

Nagu kõik ettevõtted tegutsevad ka iduettevõtted keset määramatust ja riski. Olustiku ja tingimuste eripära on lihtsalt võrdlemisi rohkem võimendunud suurte ambitsioonide ja ka väljakutsete tõttu. Maailma tunnetavad nad väiksena. Maailma edukaimad firmad on neile võrdväärsed partnerid. Jalg ei värise. Julgetakse ka öelda ei, kui tingimused pole sobivad. Eestlane arendab tipptehnoloogiat ja suudab seda müüa. Ehk kokkuvõtvalt, start-up’ide meelestatus ja organisatsiooniülene pühendumus on imetlust väärt – see ongi pesuehtne näide võitjate mentaliteedist. Valitseb täielik sisemine uskumus ja veendumus, et kõik ongi päriselt tehtav. Hakka ainult peale ja tee ära.

Tänaseks on see nõndanimetatud psüühika- või meeletarkvara niivõrd edukas, et Eesti on jõudmas maailma tippude sekka, kui arvestada kaasatud start-up-kapitali elaniku kohta. Eesti „kuulsuste seina“ start-up-ettevõtted uuendavad kümnete, isegi sadade inimeste tarkvara iga päev versioonile 5.0 beeta.

See meeletarkvara küpsem versioon, mis saavutab kriitilise massi, alles tuleb. Kahtlemata peaksime küsima, kas kõik inimesed on valmis selliseks uuenduseks, selle järgi igapäevaselt elama ja töötama? Ei ole valmis. Kõigile ei sobigi, sest kõik ei saa olla võitjad. Aga ometi on meil võitjaid vaja.

Millised on sel juhul eeldused, potentsiaalse sihtrühma suurus ja demograafia? Me räägime eeskätt noortest, aga ka nooruslikest inimestest. Kriitikud ütleksid, et noored ei tea ega oska ju veel midagi. Näiteks jaapani kultuuriruumis peetakse esialgu tõepoolest veidraks seda, kui teisel pool lauda on noor eestlane. Jumaluke, ta võtab julguse ka nõu anda? Kuid isegi jaapanlane leebub, kui näeb tulemusi ja veendub asjaajamise ladususes.