Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühisrahastuses paisuvad riskid
Kui Äripäev on veel hiljaaegu viidanud mõnele kummalise kapitalistruktuuriga ühisrahastusprojektile, siis tegelikkuses on ühisrahastuses vähemalt kinnisvarabüroode pilgust vaadatuna veel üks risk, millele investorid ei oska tähelepanu pöörata, kirjutab Arco Vara analüütik Mihkel Eliste.
Kui traditsioonilises panganduses on laenu kättesaadavus halvenenud ja raha hind kasvanud, siis ühisrahastuses pigem vastupidi. Samas on Eestis tegutsevate kinnisvaraprojekte finantseerivate ühisrahastusportaalide osas olnud märgata, et üsna paljude laenude LTV ehk väljastatava laenu ja tagatiseks oleva vara väärtuse vaheline suhtarv on asunud tõusma. Jooksvalt pealetulevate uute laenude osas on olnud täheldada, et isegi 75% LTVga laene rahastatakse täitsa edukalt.
Eksperthinnangud ei ole reeglina kolmandale osapoolele avaldamiseks, aga ühisrahastusportaalides saab neid igaüks vabalt alla laadida. Järjest enam on märgata eksperthinnanguid, kus konkureerivatele büroodele on teada, et täpselt sama vara on täpselt sama hindaja poolt varem tunduvalt odavamaks hinnatud kui nüüd ühisrahastuse jaoks.
Soovitaksin kõikidesse projektidesse, mille osas ei ole tegemist tüüpkorteriga või mõne muu lihtsamakoelise varaga, suhtuda kõrgema kui 60-65% LTV juures pigem tõsisema konservatiivsusega. Mida eksootilisema projektiga on tegemist, seda suurem on tõenäosus, et mõni 75%-lise LTVga projekt on finantseerimise tulemusena tegelikkuses LTVga 100% või ehk rohkemgi.
Kuna ühisrahastusportaalide ning kinnisvarabüroode ja -hindajate vahel ametlikud koostöölepingud puuduvad, siis kedagi vastutusele võtta paraku tagantjärele pole.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.